• 27.05.08, 09:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teedevõrgu ravikuludeks vaja miljardeid

Äripäeva kaasautor Signe Sillasoo kirjutas Ehituse lisas, et teekatete remondi planeerimise süsteemi (PMS - Pavement Management System) andmeil vajab Eesti teedevõrk olemasolevate katete remondiks kohe üle nelja miljardi krooni.
Pidevad teeparandustööd on normaalne nähtus, ehkki Eesti teede kvaliteeti mõjutab ka kehv kliima ja materjaliprobleemid. Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi direktori Andrus Aaviku sõnul on viimase 7-8 aasta jooksul remonditud teede kvaliteet Eestis võrreldav teiste samas kliimavöötmes asuvate riikide teede kvaliteediga.
ASi Talter juhatuse esimehe Sven Pertensi hinnangul on Eesti teede kvaliteet võrdluses Läti ja Leeduga suhteliselt sarnane, Soomes, Rootsis, Taanis ja Norras aga parem. Teede seisukorra poolest jääb meile kindlasti alla Venemaa.
"Võib öelda, et Eesti asub teede seisukohast kõige ebasoodsamas kliimavööndis. Temperatuurikõikumised on suured, pinnaste niiskusrežiim tekitab probleeme muldkehades, talvised külmumis-sulamistsüklid ja libedustõrjeks kasutatav sool koos naastrehvidega lõhuvad teekatteid," nendib Pertens.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kui eelmisesse sajandisse jäänud teeremondi projektide puhul polnud riigil piisavalt rahalisi ressursse, et tegeleda teekatendi alumiste kihtide remondiga, siis viimaste aastate teeremondi projektid hõlmavad Aaviku kinnitusel kogu olemasolevat katendikonstruktsiooni, muldkeha ja aluspinnast, mis vajadusel välja vahetatakse.
Sven Pertensi meelest põhjustab Eestis nn vaese mehe lahenduste kasutamise ressursside nappus, mistõttu võib kõrvaltvaatajatele tunduda, et tehakse küll, aga välja kukub sootuks kehvemini kui välismaal.
Rahapuudusest tingitult ei parane lähiaastate jooksul ka Tallinna teede ja tänavate seisukord, sest pealinna teetöödele sel aastal planeeritud ligi 500 miljonit krooni ei võimalda teha kõiki vajalikke remonttöid. Maanteeameti prioriteet on säilitada olemasolevaid katteid, tehes vajalikud pindamistööd.
Paraku muudavad teetööde edasilükkamised tööde mahu aasta-aastalt suuremaks. Aaviku sõnul teeb muret ka vajaliku kivimaterjali puudus, mis sobiks teedeehituses kasutatava killustiku valmistamiseks. Praegu tuleb kulumiskihtides kasutatav tardkivikillustik täies mahus importida. Samuti valmistab peavalu libedustõrjeks kasutatav sool, mille tulemusena killustik sageli laguneb ja kandevõime kaotab.
Teistes Euroopa riikides, nagu Prantsusmaa, Saksamaa või Inglismaa, määratakse katendikonstruktsiooni kasutuseaks juba 30 aastat. Selle erinevuse põhjuseks on Aaviku hinnangul vajadus tagada takistuseta liiklus võimalikult pikaks perioodiks.
Jüri Rist, Taisto Busside bussijuhtEesti teede olukord nüüd väga hull ka ei ole. Teid ju pidevalt remonditakse, nii et olukord läheb paremaks. Käin ise tihti Moskva ja Peterburi vahet, seal pole teid ollagi. Meil on Venemaa ees suur edumaa.
Eduard Postak, ASi Baltlink autojuhtEesti teed, mis on põhjalikult remonditud, on tehtud suhteliselt hästi. Ülejäänud on kehvas seisus. Euroopa riikidest on parimad kiirteed Prantsusmaal ja Saksamaal. Teede kvaliteet mõjutab otseselt ka meie töö kvaliteeti. Halbadel teedel kipuvad kaubad veokis liikuma ja vajavad täiendavat kinnitamist. Samuti mõjuvad halvad teeolud keskmisele kiirusele, vähendades omakorda päevast läbisõitu ja pikendades kaupade kohaletoimetamise aega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.01.26, 15:55
Vito Tourer proovisõidul: mitmeotstarbeline sõiduk tööks ja pikemateks sõitudeks
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.

Hetkel kuum

Juhtide põud on pärssinud veovõimekust kogu Euroopas, samal ajal kui nõudlus kaubavedude järele pigem kasvab.
Uudised
  • 03.02.26, 18:06
IRU uuring: Euroopas on puudu 444 000 veokijuhti
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Park Rae esimesed rentnikud saavad sisse kolida juba 2027. aasta esimeses pooles.
Uudised
  • 02.02.26, 11:37
Lehmja külla rajatakse Eesti suurim logistikapark Park Rae
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
Külmastu tulenevad rikked võivad rivist välja lüüa kogu atopargi.
Uudised
  • 06.02.26, 14:31
Jaanuari külmalaine paljastas Euroopa transpordivõrkude nõrkused
Tööjõukulude kasvule on vaja pidur peale saada – ettevõtetes puudub täna igasugune puhver, mis võimaldaks tööjõukulusid tõsta ilma, et see otse toote/teenuse hinda ei läheks, sõnab Urmas Uudemets.
Intervjuu
  • 05.02.26, 12:30
Via 3L-i juht Urmas Uudemets: vajame tootjate, jae- ja hulgikaubanduse ning logistika sisulist koostööd
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Viimased kolm aastat töötas Andra Ligi DHL Express Soome müügidirektorina.
Uudised
  • 09.02.26, 14:16
DHL Express Estonia uueks tegevjuhiks sai Andra Ligi
Kampaania toimub kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, lisaks Šveitsis, Türgis ja Serbias.
Uudised
  • 09.02.26, 10:34
Tähelepanu: algas üle-Euroopaline veokite ja busside kontrollikampaania
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Foto on illustreeriv.
Uudised
  • 03.02.26, 15:05
Kasvav probleem Euroopa maanteetranspordis: kanepi tarvitamine roolis olles
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
Vito on nii seest kui väljast üllatavalt nägus, elegantne ja võimekas mahtuniversaal.
  • ST
Sisuturundus
  • 22.01.26, 15:55
Vito Tourer proovisõidul: mitmeotstarbeline sõiduk tööks ja pikemateks sõitudeks

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele