Suurejoonelisi laienemisplaane kavandanud
Tallinna Sadamat tabas aprillimäss samamoodi nagu jäämägi Titanicut. Riigifirma
käriseb igast õmblusest.
Kõige nukram seis valitseb kivisöe osas, kirjutas Eesti Ekspress. Aprillikuine statistika näitas söevedude kohal esimest korda nulli, kuigi hiilgeajal vedasid sütt koguni kolm firmat: Stivis, Petromaks ning Transgrupp. 1,5 miljardit krooni maksnud uus söeter­minal jäi mullu täielikult seisma.
Tallinna Sadamaviimane aastaaruanne ütleb, et suurimad riskid lähtuvad Ust-Luuga konteinerterminali (National Container Company) ning nafta- ja naftatoodete terminali (Zarubežneft) valmimisest.
Pärast Vene transiidi kokkukuivamist sõltub Tallinna Sadam üha rohkem reisijateveost, mida valitseb Tallink. Ent ka siin tunnetab riigifirma ohtu. Ettevalmistamisel on Paljassaare sadama vara müük ja maja sees peljatakse, et kaid võib ära osta Tallinkiga seotud seltskond.
Sisuliselt võib Tallinki punt kaide kättesaamise korral rajada Paljassaarde erasadama, mis aitab laevakompaniil sadamatasude arvel kulusid kokku hoida, kuid Tallinna Sadamale tähendaks see auku niigi vigastatud tulude poolel.
Seotud lood
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.