Soomlaste purje rebenemine viitas Siilatsi arvates nende vähestele oskustele, samuti tulnuksvõõrastesse vetesse seilates võtta kaasa lisapuri.
"Saksamaal Elbe jõel ujus köiepundar mulle vintidesse ja jäi kinni. Kui mu paat keset laevateed juhitavuse kaotas, tuli raadioga kutsutud abi viie minutiga, toimetas väga professionaalselt ega võtnud mingit tasu," meenutas Siilats üht juhtumit.
Kauaaegne jahikapten Alar Volmer ütles, et on merel olles kasutanud side pidamiseks kanalit VHF 16. "Tavaliselt nad lepivad mõne muu kanali kokku,“ rääkis Volmer sisenemisest Soome sadamatesse, „kui päris täpselt ei tea, kas kiilu alla vett jätkub ja kuhu poole hoida, kostab nende come right in väga kinnitavalt."
Purjetamisfanaatik Jaanus Tamme sõnul vahet ei ole, mis kanalit kasutada, peaasi, et teade kätte saadaks. "Põhiliselt kasutatakse hädaolukorrast teatamiseks VHF-raadiot, kuid ulgumerel olles ei pruugi signaal kaldani ulatuda ja suurtel laevadel 16. kanali jälgimise kohustust enam pole. Kuniks mobiilil levi, tasub helistada kasvõi Rooma," kommenteeris Tamme.
Üksinda 6,5meetrises purjekas tuhandeid miile seilanud Tamme sõnul tuleb avamerele sõites võtta kaasa avariikohta näitav satelliitlokaator ehk avariikohta näitav raadiomajakas (Emergency Position Indicating Radio Beacon ehk EPIRB – toim). Hädakutse järel saadetakse lähimast kaldajaamast kas õhu- või merepäästeüksus.
"EPIRBi tohiks kasutada alles siis, kui käes tõsine häda," selgitas Inglismaa ranniku lähedal kopteripäästet kogenud Tamme, "sellele reageeritakse ruttu ja professionaalselt."
Eesti vetes tuleb õnnetuse korral helistada üldisele hädaabinumbrile 112, kust kõne edasi suunatakse. "Meresõitjad võivad kasutada ka Piirivalve operatiivinformatsiooni- ja mereseirekeskuse otsenumbrit 619 1124 või VHF-kanalit 16," teavitas piirivalveseersant Märt Orro.
Piirivalvekeskus omab navigeerimisinfot ning saab päästetöödeks kasutada kopterit ja paate nii Eesti territoriaalmeres kui ka majandusvööndis.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.