Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti autovedajad ei soovi Soome siseturgu vallutama minna
Käesoleva aasta 1. maist avab Soome oma
autovedude siseturu teiste EL riikide autovedajatele. Eesti seda veel teha ei
kavatse ning ka meie autovedajad ei kiirusta konkureerima riigisisese autoveo
valdkonnas naabri turul, kirjutas venekeelne nädalaleht Den za Dnjom.
Mõned firmad lubavad hinnata tulevikus Soome siseturu võimalusi, kuid mingit ažiotaaži ei ole näha. Hetkel on meie autovedajate suuremad mured seotud veokite ostmise ja ladude laiendamisse investeerimisega ning samuti uute suurte püsiklientide otsimisega.
Suhete jahenemine Venemaaga mõjutas mitte ainult raudteetransiiti vaid ka autovedude valdkonda. OÜ Antone Transport juhatuse liikme Andres Lippmaa sõnul kaotas ettevõte poliitiliste mõjude all piiril tekkinud probleemide tõttu palju raha ning pidi mõneks ajaks vähendama vedude mahtu Venemaa suunas. Peale selle oli mõnedel operaatoritel kasulikum ümber orienteeruda riigisisestele vedudele ning lõpetada transiitvedu.
Isegi need, kes veavad veoseid Soomest Venemaale, kaebavad kolmenädalaste järjekordade üle piiril. “Poliitilised riskid puudutasid kõiki – keda otseselt, keda kaudselt,” räägib AS Allando Trailways tegevdirektor Ringo Müür.
Tiheda konkurentsi tingimustes töötavad firmad ei soovi eriti avalikustada andmeid sellest, kellel autod seisavad või vähenes vedude maht suunas, mida nad pikka aega olid teenindanud ja perspektiivseks arvanud. Asi on nii kaugele läinud, et autojuhid jätavad veokeid erinevatesse parklatesse selleks, et konkurendid ei saaks teada tühjadest autodest. Kui keegi märkab tühje autosid, siis kindlasti lähevad liikvele kuulujutud a la ettevõttel ei lähe asjad kõige paremini. Muidugi ei ole ettevõtjatele sellised kuulujutud kuidagi kasulikud.
Autokütuse hinna kasv alates jaanuarist sundis kõiki operaatoreid üle vaatama oma hinnakujundamise poliitikat. Andres Lippmaa sõnul on tema firmal sõlmitud püsiklientidega sellised lepingud, kus on märgitud, kuivõrd muutub vedude hind autokütuse kallinemise tõttu. “Kui töö hind kokkuvõttes jääb omahinnale alla, siis me seda tööd ei võta,” räägib ta.
Mõned vedajad jätsid hinnad eelmisele tasemele, kuid vähendasid teisi kulusid. “Me säästame teiste artiklite arvelt, et hind meie klientide jaoks ei muutuks,” märgib AS Ahren Transport logistikaosakonna juhataja Indrek Prisk.
“Kahtlemata, nii diiselkütuse hindade tõstmine kui ka katsed sellega kohaneda jätkuvad ka edaspidi. Odavaid hindu pakkuvate vedajate jaoks võib kätte jõudnud periood osutuda otsustavaks etapiks,” arvab Wett Eesti OÜ tegevdirektor Jaanus Kask. Tema firmas karmistati kontroll diiselkütuse kulutamise üle ning paigaldati kütuse tarbimist jälgivad seadmed.
Eestis tegeleb autoveoga 1121 firmat (jaanuaris 2007 oli registreeritud 1037) ning nende valduses on 7290 autot (aasta tagasi – 6900).
Eelmisel aastal moodustas veosekäive 10,6 mld tonnkilomeetrit. Nendest rahvusvaheliste vedude veosekäive moodustas 8,1 mld tonnkilomeetrit. Võrreldes 2006. aastaga oli kasv vastavalt 21% ja 19%.
Kui 2006. aastal teenisid firmad vedude pealt 10,8 mld krooni, siis eelmisel aastal moodustas see veidi rohkem kui 13 mld kr. Kõige kasumlikumateks perioodideks osutusid suvi ja kevad.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
2
Viimased uudised
Elektriautode järgmine kasvukoht on tarbesõidukite vallas
Konverentsid
Hetkel kuum
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Intervjuu Eesti Varude Keskuse juhiga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele