LKF prognoosib mootorrattaõnnetuste arvu järsku kasvu

Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) kahjuennetuse valdkonna juhi Erik Ernitsa sõnul on alates 2001. aastast on mootorrattaõnnetuste arv kasvanud üle kolme korra. „Arvestades mootorrataste arvu kahekordistamist viimase kuue aastaga on prognoositav mootorrattaõnnetuste ning kahjuks ka neis vigastada saanute arvu järsk tõus lähiaastatel,“ ütles Ernits. „Sellega kaasneb omakorda mootorrattaõnnetuste põhjustatud kahju oluline kasv.“

2007. aasta 10 kuuga juhtus Eestis ühtekokku 298 mootorrattaõnnetust, milles hukkus 2007. aastal 11 ning sai vigastada 156 mootorratturit ja kaasreisijat. „Mootorrattaõnnetuse korral on vigasaamise oht üle seitsme korra suurem kui liiklusõnnetuses keskmiselt,“ selgitas Ernits. „2007. aastal oli kahe mootorrattaga toimunud liiklusõnnetuse kohta keskmiselt üks vigastatu ning iga 27 mootorrattaõnnetuse kohta üks hukkunu.“

Kui mõnda aega tagasi põhjustasid enamiku mootorrattaõnnetusi tsiklijuhid ise, siis alates 2004. aastast langeb valdav osa neist sõiduautode ja muude sõidukite arvele. Mootorratturite põhjustatud õnnetustes olid 26%-ga esikohal tagant otsasõidud, mis kattub üldise liiklusõnnetuste statistikaga. Sõiduautode ja muude sõidukite põhjustatud mootorrattaõnnetustel eirati 27% juhtudest teeandmise kohustust ning 18%-l juhtudest põrgati mootorrattaga kokku vasakpöördel. „Seega on peamiseks probleemiks see, et mootorrattureid ei märgata ega nendega ei osata või ei taheta arvestada,“ hindas põhjuseid LKFi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits.

Aastatel 2001-2007 on mootorrattaõnnetuste kindlustushüvitised kasvanud ligikaudu 5 korda, ulatudes 2007. aasta 10 kuuga 7,1 miljoni kroonini. Hüvitistest ainult kolmandik kulus mootorratturi või rollerijuhi põhjustatud õnnetuskahjude katmiseks. „Viimastel aastatel on muude sõidukite juhtide põhjustatud liiklusõnnetuste kahju oluliselt suurem kui mootorratturite endi põhjustatud õnnetustel,“ tõi Ernits välja erinevused.

LKFi kahjuennetuse valdkonna juhi hinnangul on mootorrattaõnnetuste kasvu peatamiseks vaja parandada mootorratturite väljaõpet. „Paljudes riikides toimib tsiklijuhtide täiendkoolituse süsteem, midagi sarnast peaks olema ka Eestis,“ rääkis ta. „Vähetähtis pole kiivrite ja muu turvavarustuse kasutamine tsiklisõidul ning ka autojuhtide suurem tähelepanelikkus. Kokkupõrke korral saab mootorrattur või rollerijuht peaaegu alati raskemini vigastada kui autojuht, keda ümbritsevad turvapadjad ning tonnide kaupa terast, kuid suurel kiirusel liikuv tsikkel võib avarii korral põhjustada kurbi tagajärgi ka autosistujatele.“

Erik Ernitsa sõnul on liikluses probleemiks ka vähese liikluskogemusega noored rollerijuhid, kes igal kevadel soojade ilmade tulekul teedele lisanduvad. „14-15-aastastel rollerijuhtidel peab olema juhiluba, kuid juhtimiskoolitus kulub marjaks ära ka vanematele rollerijuhtidele,“ lausus Ernits. „Lapsevanemad peaksid enam tähelepanu pöörama nii liiklusalaste teadmiste jagamisele noortele kui ka sellele, et valmistajatehase kiirusepiiraja omavolilisel eemaldamisel on ka kuni 50 cm3 töömahuga roller sisuliselt mootorratas, mille juhtimiseks on vaja mootorratturi juhiluba.“