Rootsi teadlaste eile avalikustatud uuringu kohaselt voolas reisiparvlaevale Estonia vett lisaks autotekile ka ülemistelt tekkidelt ja see mängis laeva uppumises seniarvatust suuremat rolli.
Teadlaste väitel jõudis vesi ülemistele tekkidele pärast seda, kui Estonia vajus 45kraadise nurga alla, tungides sealt läbi ventilatsiooniavade ja akende edasi, vahendas Postimees.ee.
Selleks hetkeks oli autotekk juba vee all, vöörivisiir laevast lahti tulnud ning ramp lahti.
Tehnikaülikoolile Chalmers kuuluv ettevõte SSPA selgitas välja, et Estonia sõitis lainekõrgust ja tuulekiirust arvestades natuke liiga suurel kiirusel. Pärast vöörivisiiri lahtitulekut avanes ka sisemine ramp ning autotekk täitus kiirelt veega.
Reisiparvlaev Estonia uppus ööl vastu 28. septembrit 1994.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:58
Kaugloetavad tahhograafiandmed tõhustavad oluliselt logistikaettevõtete tööd
Transpordiettevõtete jaoks on digimeerik ehk digitahhograaf olnud aastaid eelkõige kohustuslik seade, millega kaasneb suur hulk andmeid, aruandlust ja administratiivset tööd. Tegelikult peitub samades andmetes aga võimalus muuta kogu logistika juhtimine märksa kiiremaks, täpsemaks ja kuluefektiivsemaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele