Rootsi teadlaste eile avalikustatud uuringu
kohaselt voolas reisiparvlaevale Estonia vett lisaks autotekile ka ülemistelt
tekkidelt ja see mängis laeva uppumises seniarvatust suuremat rolli.
Teadlaste väitel jõudis vesi ülemistele tekkidele pärast seda, kui Estonia vajus 45kraadise nurga alla, tungides sealt läbi ventilatsiooniavade ja akende edasi, vahendas Postimees.ee.
Selleks hetkeks oli autotekk juba vee all, vöörivisiir laevast lahti tulnud ning ramp lahti.
Tehnikaülikoolile Chalmers kuuluv ettevõte SSPA selgitas välja, et Estonia sõitis lainekõrgust ja tuulekiirust arvestades natuke liiga suurel kiirusel. Pärast vöörivisiiri lahtitulekut avanes ka sisemine ramp ning autotekk täitus kiirelt veega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reisiparvlaev Estonia uppus ööl vastu 28. septembrit 1994.
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.