Rootsi teadlaste eile avalikustatud uuringu
kohaselt voolas reisiparvlaevale Estonia vett lisaks autotekile ka ülemistelt
tekkidelt ja see mängis laeva uppumises seniarvatust suuremat rolli.
Teadlaste väitel jõudis vesi ülemistele tekkidele pärast seda, kui Estonia vajus 45kraadise nurga alla, tungides sealt läbi ventilatsiooniavade ja akende edasi, vahendas Postimees.ee.
Selleks hetkeks oli autotekk juba vee all, vöörivisiir laevast lahti tulnud ning ramp lahti.
Tehnikaülikoolile Chalmers kuuluv ettevõte SSPA selgitas välja, et Estonia sõitis lainekõrgust ja tuulekiirust arvestades natuke liiga suurel kiirusel. Pärast vöörivisiiri lahtitulekut avanes ka sisemine ramp ning autotekk täitus kiirelt veega.
Reisiparvlaev Estonia uppus ööl vastu 28. septembrit 1994.
Seotud lood
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.