Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Estonia uputas arvatust suurem veemass
Rootsi teadlaste eile avalikustatud uuringu
kohaselt voolas reisiparvlaevale Estonia vett lisaks autotekile ka ülemistelt
tekkidelt ja see mängis laeva uppumises seniarvatust suuremat rolli.
Teadlaste väitel jõudis vesi ülemistele tekkidele pärast seda, kui Estonia vajus 45kraadise nurga alla, tungides sealt läbi ventilatsiooniavade ja akende edasi, vahendas Postimees.ee.
Selleks hetkeks oli autotekk juba vee all, vöörivisiir laevast lahti tulnud ning ramp lahti.
Tehnikaülikoolile Chalmers kuuluv ettevõte SSPA selgitas välja, et Estonia sõitis lainekõrgust ja tuulekiirust arvestades natuke liiga suurel kiirusel. Pärast vöörivisiiri lahtitulekut avanes ka sisemine ramp ning autotekk täitus kiirelt veega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reisiparvlaev Estonia uppus ööl vastu 28. septembrit 1994.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.