Rootsi teadlaste eile avalikustatud uuringu
kohaselt voolas reisiparvlaevale Estonia vett lisaks autotekile ka ülemistelt
tekkidelt ja see mängis laeva uppumises seniarvatust suuremat rolli.
Teadlaste väitel jõudis vesi ülemistele tekkidele pärast seda, kui Estonia vajus 45kraadise nurga alla, tungides sealt läbi ventilatsiooniavade ja akende edasi, vahendas Postimees.ee.
Selleks hetkeks oli autotekk juba vee all, vöörivisiir laevast lahti tulnud ning ramp lahti.
Tehnikaülikoolile Chalmers kuuluv ettevõte SSPA selgitas välja, et Estonia sõitis lainekõrgust ja tuulekiirust arvestades natuke liiga suurel kiirusel. Pärast vöörivisiiri lahtitulekut avanes ka sisemine ramp ning autotekk täitus kiirelt veega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Reisiparvlaev Estonia uppus ööl vastu 28. septembrit 1994.
Seotud lood
Logistikaäris on ootused lihtsad – saadetis peab jõudma õigel ajal õigesse kohta. Selle taga on aga tuhanded kilomeetrid, sajad peatused ja töövahendid, mille peale peab saama alati kindel olla. Just seepärast on DHL usaldanud Mercedes-Benzi tarbesõidukeid juba enam kui kümme aastat ning koostöö Vehoga on selle aja jooksul kujunenud oluliseks osaks ettevõtte igapäevasest tööst.