Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Chevrolet Aveolt tahaks rohkem emotsioone
Pärast seda, kui Daewoost sai Chevrolet,
olid mitmed samanimeliste Ameerika päritolu autode omanikud valmis enesetappu
sooritama, sest see, mille eest Chevy muidu seisis - võimsus, üüratu suurus ja
V8 mootorid, oli just tapetud saanud.
Tegelikkus on aga see, et nime muutusega tõmbas General Motors margile päris tugeva hoo sisse. Kuskile ei kadunud ka suured Ameerika autod ja kõik on justkui rahul, kui kamp fänne välja arvata.
Aveo on kindlasti üks neid autosid, mis surub fännidel käed rusikasse. Tegu on väikemootoriga väikeautoga, mis on vastu kõigele sellele, mille eest peaks mark justkui seisma.
Samas on Euroopas selliseid autosid vaja ja margi nimi on piisavalt hea, et sundida seda ostma. Kui auto esiotsa enne testi piltidelt nägin, tundsin väikest meest enda sees vau ütlemas. Ameerikalik macho-nina sundis lihtsalt seda lausuma.
Suur ülevalt alla iluvõre sobis kui rusikas silmaauku. Reaalsus oli aga natuke teistsugune. Registreerimisnumber kinnitub alumise võre peale, mis rikub kogu üldmulje.
Pealegi on auto reaalses elus märksa väiksem, kui piltidelt tundus. Siiski pole välimus üldse paha, kui midagi ette heita, siis sedasama alumise võre peitmist numbrimärgiga ja ehk liialt suurt igavust.
Sisu, nagu kolleeg ütles, pole üldse paha. Vähemalt välimuselt ei saa küll palju etteheiteid teha. Materjalid on ehk liialt odavad, kuid üritavad teatud kujundusega kergemalt kallimat muljet jätta kui nad tegelikult on. Iseenesest on see ka õnnestunud ja kohe käsi materjali kompama ei hakka.
Ruumi on enam-vähem, kuid pikk sõit näitas, et mul kippus põlv kogu aeg vastu armatuurlauda, mis pika sõidu järel muutus päris tüütuks ja väsitavaks.
Tagaistmel saavad täiesti inimesemõõtu olendid end normaalselt tunda. Kuid jällegi ei soovita seda mingil pikemal reisil proovida. Pagasiruum pole muidugi ka piisavalt suur, et suure seltskonnaga reisi ette võtta.
Hädavajaliku saab pandud ja istmeid maha kallutades ka televiisori veetud, kuid ei midagi erilist.
Sõita on nagu autoga ikka - rattad keeravad ja mootor müriseb. Kurb on aga see, et see ongi peaaegu kõik. Täiesti emotsioonitult, tõsi küll ökonoomselt, punktist A punkti B. Natuke oleks ikka tahtnud, et rool jutustaks, mis teel toimub.
Paraku ta seda ei tee. Testsõiduks oli valitud peaaegu ideaalne mägitee, millel sõitmisest peaks rõõmu tundma ükstapuha millega, paraku mitte Aveoga.
Seotud lood
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.
Enimloetud
3
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele