Vastavalt oma konverentsi otsusele kuulutas Eesti Vedurimeeste ametiühing 4.veebruaril välja passiivse streigi, mis võib edasi areneda aktiivseks streigiks.
Viiendat aastat peavad Eesti Raudtee ja Eesti Vedurimeeste ametiühing läbirääkimisi, aga kollektiivlepingut pole sõlmitud, sest kokkulepet pole saavutatud kolmes põhilises küsimuses: töö- ja puhkeaja korraldamine, palgakokkulepe ja ühe eriala töötajaid esindavate ametiühingute võrdne kohtlemine, teatas Eesti Vedurimeeste ametiühing.
Alates 2004 aastasttöötavad vedurijuhid oma võimete piiril: 30–35 tundi järjest nii, et 12 tundi on töötamine vedurikabiinis – sõit sihtjaama, 6-11 tundi puhke- ja valveaeg sihtjaamas ehk pöördepunktis ja taas 12 tundi töötamine vedurikabiinis – sõit tagasi.
Puudub palgakokkulepe,kaks aastat on Eestis palgad tõusnud 20%, aga vedurijuhtide palgad tõusid eelmisel aastal vaid 8%. Eesti Raudtee juhtkond on väitnud, et 2008. aastal pole võimalik tõsta palka rohkem kui 5,5%.
Aastaid kestnud läbirääkimised tõendavad, et Eesti Raudteega ei saa rääkida paindlikust turvalisusest ega koostööst ühiste eesmärkide nimel, milleks peaks olema ennekõike Eesti Raudtee ja vedurimeeste eriala arendamine.
Kui keskmiselt on vedurijuht tööl kümme korda kuus kuni 35 tundi järjest, millele lisandub igas kuus 40-50 tundi nö surnud aega, siis ei saa rääkida ohutust rongiliiklusest. Peamine lahendust vajav küsimus on, milliseks ajaks lugeda vedurimehe pöördepunktis sunnitud olemise aeg. Kas see on töö katkestus puhkuseks ühe tööpäeva või töövahetuse jooksul või normaalne puhkeaeg kahe töövahetuse vahel, mida soovitakse poole võrra vähendada.
Streik kestab kümnendat päeva ja ametiühingute ebavõrdne kohtlemine jätkub. Samuti jätkub kriminaalkurjategijana tuntud ametiühingu liidri mahitamine Eesti Raudtee juhtkonna poolt. Läbirääkimisi kokkulepete saavutamiseks ning streigi lõpetamiseks ei toimu.
2004.aastal streikis vedurimeeste ametiühing 6 päeva, mille tulemusel saavutati palgatõus 11 %. Kuue päeva jooksul mingeid läbirääkimisi ei toimunud.
1-3 veebruar 2008. aastal toimus Viinis Euroopa Vasakpartei ametiühingute koostöö kolmas konverents. Konverentsist osavõtjadavaldasidEesti Vedurimeeste ametiühingule toetust seoses passiivse streigiga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 15:24
Mööbel ei jõua kohale iseenesest: kuidas logistika määrab e-poe kliendikogemuse
Kui rääkida e-kaubandusest, kiputakse mõtlema veebilehele, toodetele ja hinnale. Tegelikult sünnib kliendikogemus sageli hoopis viimasel kilomeetril – siis, kui kaup jõuab ostjani. Eesti ühe tuntuma mööbli e-poe Mööbel1 jaoks on logistika ettevõtte vereringe ning selles mängivad olulist rolli Mercedes-Benz Sprinterid.

Enimloetud

1
Uudised
  • 22.06.26, 12:32
SUUR LUGU | Autorong leevendab veoäri kulusurvet. Bioloogiaõpetaja: “Vaheajal sõidan pika rekaga Norra vahet”
Autorongidele Eestis lubatud maanteed on näha portaalis TarkTee
2
  • ST
Sisuturundus
  • 11.06.26, 09:58
Kaugloetavad tahhograafiandmed tõhustavad oluliselt logistikaettevõtete tööd
3
Uudised
  • 25.06.26, 10:11
Plahvatusohtlikud veosed ajasid riigifirmad omavahel karvupidi kokku
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
4
Majandustulemused
  • 25.06.26, 13:02
Puksiirimonopoli käive langes 3 ja ärikasum 2 korda. “Uus normaalsus on ainult kohaliku majanduse kaubamaht”
Töötajate arv ja tööjõukulud on samuti vähenenud kordades - tööjõukulud oli 2025. aastal 4,4 ja 2024. aastal 11,3 mln eurot.
5
Uudised
  • 17.04.26, 13:58
Puust ja punaselt: mida tasub teada 1. juulist jõustuvast kaubikute sõidumeeriku kohustusest?
Lisatud Eda Rembeli ja Priit Tuuna ettekande slaidid ning täismahus video
6
Uudised
  • 19.06.26, 14:20
Ministeerium: tööjõukriis veonduses ei peitu klassiruumis, vaid töötingimustes

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele