Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti
Ametiühingute Keskliit, Eesti Laevaomanike Liit ja Eesti Meremeeste Sõltumatu
Ametiühing saatsid valitsusele ja riigikogule ametliku pöördumise riikliku
merenduspoliitika loomiseks, kuna riigi merendus on konkurentsivõimet
kaotamas.
Pöördumisega juhitakse tähelepanu suurele vajakajäämisele Eestile väga olulise majandusharu – merenduse – riiklikus korraldamises, mistõttu kaotab Eesti selles vallas konkurentsivõimet, teatasid organisatsioonid.
Võrreldes teiste ELi mereriikidega ei käsitleta Eestis meremajandust kahetsusväärselt eraldi tähelepanu nõudva majandusharuna. Vastavalt ei kavandata ka riiklikke meetmeid meremajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tulemusena on Eesti lipp maailmameredelt ja meie sadamaid külastavatelt kaubalaevadelt kadumas ning rahvusliku merenduse osa riigi majanduses muutumas marginaalseks.
Organisatsioonid tegid ettepaneku algatada merendusalane arutelu riigikogu majanduskomisjonis merendusekspertide kaasamisel. Arutelu eesmärgiks oleks vajalike meetmete väljaselgitamine ja fikseerimine Eesti meremajanduse viimiseks teiste EL-i mereriikide tasemele.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kuigi põllumajanduse ja meremajanduse osakaalud SKPs on suurusjärkudelt võrreldavad, töötab põllumajandusministeeriumis ja teistes seotud ametkondades ligi 800 ametnikku, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonnas aga vaid kümmekond töötajat. Lisaks on merendust hõlmavate valdkondade haldamine killustatud kaheksa erineva ministeeriumi ja paljude teiste ametkondade vahel, raskendades veelgi meremajanduse terviklikku ja tulemuslikku haldamist.
Seotud lood
Kas oled kunagi teinud äriotsuse, tuginedes vaid kõhutundele? Tõenäoliselt küll. Ettevõtluses on intuitsioonil oma koht, kuid tänapäeva kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas võib see osutuda petlikuks. Kuidas teha vahet tundel ja tegelikkusel? Vastus peitub andmetes. Andmetark juhtimine ei ole enam pelgalt suurkorporatsioonide pärusmaa, vaid edu võti igas suuruses ettevõttele.