• 30.11.07, 09:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laevnikud ja tööandjad saatsid valitsusele appikarje

Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Laevaomanike Liit ja Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing saatsid valitsusele ja riigikogule ametliku pöördumise riikliku merenduspoliitika loomiseks, kuna riigi merendus on konkurentsivõimet kaotamas.
Pöördumisega juhitakse tähelepanu suurele vajakajäämisele Eestile väga olulise majandusharu – merenduse – riiklikus korraldamises, mistõttu kaotab Eesti selles vallas konkurentsivõimet, teatasid organisatsioonid.
Võrreldes teiste ELi mereriikidega ei käsitleta Eestis meremajandust kahetsusväärselt eraldi tähelepanu nõudva majandusharuna. Vastavalt ei kavandata ka riiklikke meetmeid meremajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tulemusena on Eesti lipp maailmameredelt ja meie sadamaid külastavatelt kaubalaevadelt kadumas ning rahvusliku merenduse osa riigi majanduses muutumas marginaalseks.
Organisatsioonid tegid ettepaneku algatada merendusalane arutelu riigikogu majanduskomisjonis merendusekspertide kaasamisel. Arutelu eesmärgiks oleks vajalike meetmete väljaselgitamine ja fikseerimine Eesti meremajanduse viimiseks teiste EL-i mereriikide tasemele.
Kuigi põllumajanduse ja meremajanduse osakaalud SKPs on suurusjärkudelt võrreldavad, töötab põllumajandusministeeriumis ja teistes seotud ametkondades ligi 800 ametnikku, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonnas aga vaid kümmekond töötajat. Lisaks on merendust hõlmavate valdkondade haldamine killustatud kaheksa erineva ministeeriumi ja paljude teiste ametkondade vahel, raskendades veelgi meremajanduse terviklikku ja tulemuslikku haldamist.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.04.25, 14:44
Kas ettevõtte autopark töötab sinu kasuks või vastu?
Auto soetamisel või liisimisel on lihtne takerduda ühte numbrisse – ostuhinda. Ent tegelik kulu ei piirdu kaugeltki sellega, mida näed esmasel arvel. Kütus, hooldused, kindlustus, rehvid, väärtuse langus, maksud ja järelturu atraktiivsus loovad kogumõju, mis avaldab ettevõtte rahavoole märkimisväärset mõju. Just seetõttu on oluline hinnata sõiduki omamise kogukulu ehk „Full Cost of Ownership“ (FCO)– tervikpilti, mis kajastab kogu elutsükli kulusid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele