30. november 2007

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pöördumisega juhitakse tähelepanu suurele vajakajäämisele Eestile väga olulise majandusharu – merenduse – riiklikus korraldamises, mistõttu kaotab Eesti selles vallas konkurentsivõimet, teatasid organisatsioonid.

Võrreldes teiste ELi mereriikidega ei käsitleta Eestis meremajandust kahetsusväärselt eraldi tähelepanu nõudva majandusharuna. Vastavalt ei kavandata ka riiklikke meetmeid meremajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tulemusena on Eesti lipp maailmameredelt ja meie sadamaid külastavatelt kaubalaevadelt kadumas ning rahvusliku merenduse osa riigi majanduses muutumas marginaalseks.

Organisatsioonid tegid ettepaneku algatada merendusalane arutelu riigikogu majanduskomisjonis merendusekspertide kaasamisel. Arutelu eesmärgiks oleks vajalike meetmete väljaselgitamine ja fikseerimine Eesti meremajanduse viimiseks teiste EL-i mereriikide tasemele.

Kuigi põllumajanduse ja meremajanduse osakaalud SKPs on suurusjärkudelt võrreldavad, töötab põllumajandusministeeriumis ja teistes seotud ametkondades ligi 800 ametnikku, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonnas aga vaid kümmekond töötajat. Lisaks on merendust hõlmavate valdkondade haldamine killustatud kaheksa erineva ministeeriumi ja paljude teiste ametkondade vahel, raskendades veelgi meremajanduse terviklikku ja tulemuslikku haldamist.