Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jaapan sõidab omaette maailmas
Jaapani liiklus on omaette nähtus ja seda
mitte ainult põhjusel, et sõidetakse meie jaoks valel pool teed.
Valel pool asuv rool tahab natuke harjumist, kuid seal pole mingit erilist kunsti. Proovisin ka ise Jaapanis n-ö valel poolel rooliga autosid. Käigukast käib ikka samamoodi ja pedaalid on ka õigetpidi reas.
Alguses on tunne, et tahaks jalad ka risti panna ja end ise propellerisse keerata, sest kõik on valesti, aga paar ringi ringrajal ja kõik hakkas juba käppa saama. Kõhe küll, kui sulle antakse proovida ringrajaautot ja sa lendad kurikate vahele ja siis äkitselt avastad, et kõrvalistuja istub hoopis vasakul ja auto on vasakule poole laiem, mitte paremale.
Jaapanlased tunnevad end liikluses ülihästi. Plekimõlkimisi me ei täheldanud ning kõik autod olid ka üsna siledad ja puhtad. Mitte nagu Itaalias, kus võib müügimehel lasta kohe ühe ukse mõlki lüüa, et liiklusesse rohkem sulanduda.
Samuti ei täheldanud me ka tipptunnil Tokyo kesklinnas suuremat sorti ummikuid. Teeparandusi oli küll ja need tõmbasid ka liiklusel hoogu maha, kuid ei midagi erilist. Keegi ei vibutanud kellelegi näppu, ei otsinud pagasiruumist kurikat ega murdnud ka suunatulekange.
Omaette nähtus on kiirteede maksude tasumise putkad. Kõik on sama nagu mujalgi - tõkkepuu on ees, maksad ja saad edasi sõita. Autos on seadmed, mis annavad putkasse tõkkepuu avamise signaali. Arve saadakse hiljem teede kasutamisele vastavalt.
Eriline on aga see, kuidas väravast läbi sõidetakse. Euroopas võtad hoo maha ja ootad, kuni piip käib, et siis vaikselt sõita avaneva puu alt läbi. Jaapanis ei võta keegi hoogu maha, piip käib kiirelt ja ka tõkkepuu avaneb välgukiirusel. Mitu korda oli auto esiaknast reisijana vaadates tunne, et nüüd paneme selle triibulise pulga pilbasteks. Ei pannud …
Sõidukid Tokyo tänaval võivad tunduda täpselt samadena mis meie liikluses, kuid tegelikult pole see nii. Igasugu Imprezadel ja Evodel on mitmed tähelisandid lõpus, mis viitavad, et kapoti all valitsev hobusekari on meil müüdavast variandist pea poole suurem.
Nimelt ei tohtinud Jaapani autotootjad varem müüa maalt välja võimsamaid autosid kui 280 hobujõudu. Küll aga koduturul. Samuti ei liigu ükski sealne auto edasi kiiremini kui 180 km/h. See on näha ka spidomeetritel, kuhu lihtsalt pole rohkem märgitud.
Loomulikult kohtab sealsetel tänavatel palju ainult siseturule mõeldud toodangut. Meie mõistes erilisteks autodeks on kõikvõimalikud väikesed murumunad, kuhu mahub sisse üksi või kaksi. Eriti pani jahmatama aga hübriidveok, mis tänava ääres seisis ja kust kohalikud kaupa maha laadisid. Meil räägitakse, aga neil juba on.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
6
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Viimased uudised
Luubi all on iga detail: alates sõidukite seisukorrast kuni juhi dokumentideni välja
Detsembri ekspordiveduriks osutusid väärismetallid
Konverentsid
Hetkel kuum
Eesmärgiks Baltimaade esimene LEED Platinium sertifikaat
Kaubaveomaht Euroopas kasvab, kuid veovõimekus pigem kahaneb
Saksa politsei võtab kasutusele uued töötõendid, kuidas neid ära tunda?
Reeglid on riigiti erinevad, kuid karistused kutselistele juhtidele karmistuvad kõikjal
“Meil on kauplusi ilmselgelt liiga palju”
Eesti sai ühe muudatuste algatajana maineka raudteeauhinna
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele