Kui Elektriraudtee saab tuge
Ühtekuuluvusfondist, võivad esimesed moodsad kiirrongid Harjumaal sõitma hakata
kolme aasta pärast.
Elektriraudtee on teinud ettepaneku finantseerida uute elektrirongide soetamist Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Kogu vagunipargi väljavahetamine läheb maksma 1,3 miljardit krooni. Esimesed eurorongid võiksid Elektriraudtee juhatuse esimehe Kaida Kauleri sõnul Eestis sõitma hakata 2011 ka kogu vagunipark võiks sada välja vahetatud 2013. aasta lõpuks, kirjutas Sõnumitooja.
"Need rongid on täiesti uus tase nii kiiruse kui reisija mugavuse seisukohalt," kinnitas Kauler. Uued eurorongid võimaldavaks vastavalt rööbaste seisukorrale sõita kuni kiirusega 160 kilomeetrit tunnis. Samuti on rongides arvestatud reisijate mugavusega - neis on pehmed istmed, piletimüügiautomaadid, konditsioneer, informeerimissüsteem, WC ja traadita interneti kasutamise võimalus.Uued rongid on praegustega võrreldes oluliselt kergemad ning tarbivad vähem elektrit.
Harjumaa ühistranspordikeskus on algatanud ka ühtse piletisüsteemi käivitamise, mis tähendaks, et reisija saaks sama pileti alusel sõita nii bussis kui rongis. Kahjuks on praegu veel vara öelda, millal ühtne piletisüsteem realiseeruda.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.