• 18.10.06, 19:23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Sammelselg: 2,3 miljardit krooni on raudtee eest madal hind

BRSi nõukogu liige Guido Sammelselg ütles, et 2,3 miljardit krooni raudtee eest on madal hind.
BRSi nõukogu liige Guido Sammelselg ütles, et 2,3 miljardit krooni on madal hind raudtee eest. „Oleme kindlad, et teised ostjad oleksid maksnud kõrgemat hinda,” märkis Sammelselg.
„Viis aastat tagasi ostsime raudtee miljardiga ja nüüd saame 2,35 miljardit. Kuid me oleksime suuremat kasumit teeninud, kui oleksime selle raha kinnisvarasse investeerinud,” ütles BRSi nõukogu esimees Edward Burkhardt.
„Me peame oma vigade eest lõivu maksma ja see on hind selle vea eest,” ütles majandusminister Edgar Savisaar.
„Eesti Raudteed ei ostetud selleks, et seda erastama hakata, vaid et Eesti inimestel oleks tagatud raudtee teenus,” vastas Savisaar küsimusele, millal Eesti Raudteed taas erastama hakatakse.
Raha tuleb lisaeelarvest, maksegraafik on paika pandud. „Me eeldame, et see toimub selle aasta jooksul,” ütles Savisaar.
Savisaar ütles, et see oli pikk ja keeruline leping, eesmärk oli asi lõpuni lahendada, et ei tekiks hiljem vaidlusi.
„Eesti huvi on raudtee säilitamine, reisijate vedu. Riigil on nii lihtsam saada Euroopa abiraha. Riik suudab olla hea peremees nagu ta on olnud seda Eesti Energiale,” ütles Savisaar.
BRSi nõukogu esimees Edward Burkhardt ütles, et nad annavad riigile tagasi suurepärases seisukorras raudtee, kuhu on palju investeeritud ning mille juhtimise on paranenud. „Tunnistan, et see on ebatavaline tulemus, et raudtee tagastatakse riigile. Otsus on nüüd riigi kätes, meie oleme oma hinna öelnud,” ütles Burkhardt.
"On selge, et viimase pooleteist aasta jooksul on riigi ja BRSi seisukohad raudtee suhtes lahku läinud. Viimased viis aastat olen nautinud Eesti ärikeskkonda ja edu,” oli Burkhardt saadud kogemuse üle õnnelik.
Järgmisel nädalal arutab valitsus raudtee tagasiostu lepingut, siis läheb leping Riigikokku, kus loodetavasti võetakse see koos lisaeelarvega vastu.
Kui riigikogu seda lepingut vastu ei võta, siis raudteed ei osteta tagasi ja mingit rahalist kahju ei teki riigile. „Ma usun et Riigikogu võtab selle vastu, sest nii kasulik,” ütles Savisaar.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 01.10.24, 11:27
Autoliising on minevik: kuidas saada ettevõtte autokulud kontrolli alla
Ettevõtte äritegevuseks vajalikud sõidukid soetatakse enamasti liisinguga, mida finantseerib üldjuhul pank. Sellega kaasnevad sõidukite korralised hooldused, rehvivahetused ja kindlustusjuhtumite puhul ka hulganisti asjaajamist. Selline sõidukipargi haldamise viis on ettevõtte jaoks märkimisväärse ajakuluga, eriti kui sõidukeid on rohkem.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele