Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sammelselg: 2,3 miljardit krooni on raudtee eest madal hind
BRSi nõukogu liige Guido Sammelselg ütles,
et 2,3 miljardit krooni raudtee eest on madal hind.
BRSi nõukogu liige Guido Sammelselg ütles, et 2,3 miljardit krooni on madal hind raudtee eest. „Oleme kindlad, et teised ostjad oleksid maksnud kõrgemat hinda,” märkis Sammelselg.
„Viis aastat tagasi ostsime raudtee miljardiga ja nüüd saame 2,35 miljardit. Kuid me oleksime suuremat kasumit teeninud, kui oleksime selle raha kinnisvarasse investeerinud,” ütles BRSi nõukogu esimees Edward Burkhardt.
„Me peame oma vigade eest lõivu maksma ja see on hind selle vea eest,” ütles majandusminister Edgar Savisaar.
„Eesti Raudteed ei ostetud selleks, et seda erastama hakata, vaid et Eesti inimestel oleks tagatud raudtee teenus,” vastas Savisaar küsimusele, millal Eesti Raudteed taas erastama hakatakse.
Raha tuleb lisaeelarvest, maksegraafik on paika pandud. „Me eeldame, et see toimub selle aasta jooksul,” ütles Savisaar.
Savisaar ütles, et see oli pikk ja keeruline leping, eesmärk oli asi lõpuni lahendada, et ei tekiks hiljem vaidlusi.
„Eesti huvi on raudtee säilitamine, reisijate vedu. Riigil on nii lihtsam saada Euroopa abiraha. Riik suudab olla hea peremees nagu ta on olnud seda Eesti Energiale,” ütles Savisaar.
BRSi nõukogu esimees Edward Burkhardt ütles, et nad annavad riigile tagasi suurepärases seisukorras raudtee, kuhu on palju investeeritud ning mille juhtimise on paranenud. „Tunnistan, et see on ebatavaline tulemus, et raudtee tagastatakse riigile. Otsus on nüüd riigi kätes, meie oleme oma hinna öelnud,” ütles Burkhardt.
"On selge, et viimase pooleteist aasta jooksul on riigi ja BRSi seisukohad raudtee suhtes lahku läinud. Viimased viis aastat olen nautinud Eesti ärikeskkonda ja edu,” oli Burkhardt saadud kogemuse üle õnnelik.
Järgmisel nädalal arutab valitsus raudtee tagasiostu lepingut, siis läheb leping Riigikokku, kus loodetavasti võetakse see koos lisaeelarvega vastu.
Kui riigikogu seda lepingut vastu ei võta, siis raudteed ei osteta tagasi ja mingit rahalist kahju ei teki riigile. „Ma usun et Riigikogu võtab selle vastu, sest nii kasulik,” ütles Savisaar.
Seotud lood
Tallinna ja selle lähiümbrusesse on viimastel aastatel lisandunud sadu tuhandeid ruutmeetreid uusi laopindu. Logistikaparke, mis pakuvad 200–300m² suuruseid ladusid, on turul piisavalt, kuid alla 100m² suuruste laopindade leidmine on endiselt väljakutse. Väikepindade vähesust leevendavad Everaus Kinnisvara vastvalminud lao- ja stock-office-pinnad Lennuradari teel, mis on rajatud just mikro- ja väikeettevõtjate vajadusi silmas pidades.
Enimloetud
4
Esimese Hiina tootjana lubatakse ka diiselmootoriga veokeid
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Esimese Hiina tootjana lubatakse ka diiselmootoriga veokeid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele