Ahto Pärl: Eestist hakkab Ukrainasse liikuma ikka „päris asju“
Eesti merendusklaster koos kliimaministeeriumiga on võtnud juhtrolli Ukraina merenduse taastamisel ja tegu pole üksnes IT või konsultatsiooniteenustega, vaid ka reaalsete Eestis toodetud seadmetega, millega kaitsta Ukraina sadamataristut. „Eestist hakkab Ukrainasse liikuma ikka „päris asju,“ kinnitas merendusklastri juhatuse liige ja Ukraina abistamise projekti juht Ahto Pärl saates „Logistikauudised eetris“.
Millega täpselt nende „asjade“ näol tegemist on, ei soostunud Pärl täpsustama. „Tegemist on siiski sõjalise infoga, mille kommenteerimine pole minu pädevuses. Kui see ükskord teoks saab, küllap siis Ukraina pool ise sellest teada annab,“ lausus Pärl saates „Logistikauudised eetris“.
Seotud lood
Eesti Kliimaministeeriumi algatusel ja koostöös Eesti Merendusklastri ja Ukraina partneritega on välja kasvanud UA Maritime Recovery Plan, ehk Ukraina merenduse taastamise kava, mille eelarve ulatub üle poole miljardi euro. Ettevõtmisele oodatakse tuge nii erasektorist kui riigi sõjalisest eelarvest.
Ukraina merenduse ülesehituse plaani 600miljonilise abipaketi enamik töid on võimalik Eestis teostada, rääkis hommikuprogrammis taristuminister Vladimir Svet.
Eesti Merendusklaster MTÜ esimesel üldkoosolekul tegid ettevõtted plaane, kuidas merenduse tormilise arenguga sammu pidada ja globaalses konkurentsis rohepöördega seotud majanduskasvust osa saada ning Ukraina ülesehitamisesse panustada.
Kliimaministeerium on algatanud Eesti meremajandusklastri organiseerimise, et luua avalikule sektorile tugev partner ettevõtjate esindusühenduse näol ning avada meremajanduses uusi perspektiive. Mis on üldse klaster ja milleks seda vaja on, analüüsib meremajandusklastri projektijuht Riina Palu.
Transpordiettevõtete jaoks on digimeerik ehk digitahhograaf olnud aastaid eelkõige kohustuslik seade, millega kaasneb suur hulk andmeid, aruandlust ja administratiivset tööd. Tegelikult peitub samades andmetes aga võimalus muuta kogu logistika juhtimine märksa kiiremaks, täpsemaks ja kuluefektiivsemaks.
Enimloetud
1
Autorongidele Eestis lubatud maanteed on näha portaalis TarkTee
5
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
6
Leedo: kavatsen pöörduda Euroopa inimõiguste kohtusse
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Autorongidele Eestis lubatud maanteed on näha portaalis TarkTee
Töötajate arv ja tööjõukulud on samuti vähenenud kordades - tööjõukulud oli 2025. aastal 4,4 ja 2024. aastal 11,3 mln eurot.
Asekantsler üritab kompromissi vahendada
Lisatud pildigalerii uue DSV terminali avaürituselt
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele