Logistikauudiste lavajutud: Rail Baltica puhul tehti viga kui öeldi, et see tasub end ära

„Kõige suurem viga, mis Rail Baltic Balticaga tehti, oli see, et öeldi, et see tasub ennast ära. Aga see ei peagi tasuma. Vähemalt esimesed 15 aastal mitte. Oleks tulnud öelda, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja: meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist,“ nentis majandusteadlane Heido Vitsur eelmise logistika aastakonverentsi aruteluringis.

Täpselt nädala pärast, ehk kolmapäeval 3. detsembril, toimub Tallinnas Swissotelis juba järjekorralt 27. Logistika Aastakonverents. Sel puhul pakub „Logistikauudised eetris“ raadiosaade soojenduseks kuulamiseks mulluse aastakonverentsi aruteluringi, kus otsiti vastust küsimusele, kas logistiline tupik on Eesti jaoks paratamatu nähtus või on sellest siiski mingi väljapääs?

Arutelu üheks kõnekaimaks osalejaks osutus oodatult majandusteadlane Heido Vitsur, kes tõi muuhulgas välja suurima vea, mida on riik teinud seoses Rail Baltica ehitusega. „Kõige suurem viga, mis Rail Baltic Balticuga tehti, oli see, et öeldi, et see tasub ennast ära. Aga see ei peagi tasuma. Vähemalt esimesel 15 aastal mitte. Oleks öeldud, et me teeme seda sellepärast, et seda on vaja, sest meie tulevik ja Eesti seotus Euroopaga lihtsalt nõuab selle tegemist,“ ütles Vitsur.

„Tuleb rääkida ausalt ja selgelt. Eesti logistikaettevõtted saavad seni kuni Eestis kaupa ei ole või on seda liiga vähe ja Venemaa piir on kinni, kasvada ja luua neid võrgustikke üle maailma, et siis kui ükskord kaup tulema hakkab, oleks mida mööda liikuda,“ lisas ta.

Arutelu üheks läbivaks ideeks oli toona täpselt 10 aastat tagasi Eesti juhtivate logistikafirmade, teadlaste ja poliitikakujundajate poolt koostatud neli erinevat logistikasektori tulevikustsenaariumit aastaks 2030.

Kõige positiivsem neist kandis pealkirja „Helesinine HUB“ ja kõige pessimistlikum „Elu logistilises tupikus“. Kõike me teame, et tänu idanaabri sõjalistele ambitsioonidele osutus kõige tõesemaks paraku just viimane. Kas ja mida saaksime alles jäänud aastate jooksul teha, et sellest tupikust väljuda?

Sellele küsimusele otsisid aruteluringis vastust DSV Estonia tegevjuht, tulevikustsenaariumite üks koostajatest Alvar Tõruke, toonane DB Schenker Põhja- ja Ida-Euroopa piirkonna ärijuht Janek Saareoks, HHLA TK Estonia juhatuse liige ja müügijuht Andres Uusoja, Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ning LHV panga analüütik, majandusekspert Heido Vitsur. Arutelu juhtis moderaator Urmas Vaino.

Logistikauudised eetris saatesarja toob kuulajateni Laomaailm