Toetan igati riigi tähtsaimate maanteede ehitamist neljarajaliseks, sest sel on mitu positiivset mõõdet, ütleb vandeadvokaat Jüri Raidla vastuses Äripäeva juhtide ja arvamusliidrite küsitlusele.

- Jüri Raidla.
- Foto: Andres Haabu
Sõites mujal Euroopas ringi meiega elatustasemelt võrreldavates riikides, näiteks nagu Portugal ja Horvaatia, hakkab üsna kurb, et oleme selliste teede vajalikkusest kõnelnud mitukümmend aastat, kuid tulemused on kesised. Eeltoodud näited – Portugali Douro jõe piirkond ja Horvaatia – on mägised piirkonnad, kus teede ehitamine on ilmselt kordades keerukam ja kallim kui Eestis. Ometi on sealne teede ja sildade võrk kadestamisväärne, eriti Portugalis. Eesti on tasandik, ja me ei saa ikka hakkama. Järelikult on küsimus tahte puudulikkuses ja otsustusjulguse tagasihoidlikkuses. Sellises kontekstis on väga hea, et Martin Helme tõstis küsimuse lauale ning tegi seda jõulises vormis.
Seotud lood
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.