Neil Sharpe: mobiilsuse mõiste on muutunud

Käesoleva aasta alguses ostis Bosch sõidujagamisteenust pakkuva Detroiti firma SPLT. Ettevõtete, kohalike omavalitsuste ja ülikoolide inimesed, kel on ühine tee, saavad jagatud sõidukiga tööle või kooli minna. Algoritm leiab partnerid – sõidukid ja sõitjad ning ja pakub välja kiireima tee. Teenuse eesmärk on hõlbustada inimeste liikumist ja vähendada linnades ummikuid.  

Täna uurime me Boschi mobiilsete lahenduste osakonnas, kuidas meie lahendused töötavad linnades tulevikku silmas pidades. Meie meeskonnad töötavad linnade funktsioneerimise uurimiseks Londonis, Mexico Citys, Chicagos, Shanghais, aga ka Stuttgartis. Me loome uusi mõõdetavaid ärimudeleid ja käivitame mobiilsuse pilootprojekte ning osaleme toodete ja teenuste, mis parendavad inimeste, sõidukite ja kaupade liikumist, välja kujundamisel.  

Mobiilsus on seotud linnade ökosüsteemiga ja see on arenenud viimaste aastatega. Näiteks, kui me tahame tellida kiirelt kaupa või teenust veebipoest, siis enamasti me seda ka saame. Kui paar miljonit inimest tellivad kaupa üheaegselt, siis tekib digitaalne jalajälg. Me uurime, millist mõju see avaldab, millised heitmed tekivad, kas on vaja uusi regulatsioone ja kuidas tekkivat jalajälge mobiilsuse arendamise ja äri huvides ära kasutada. Digitaalne maailm avaldab tuntavat mõju füüsilisele maailmale ja mahtude suurenedes tekivad probleemid. Me üritame saada teada, millised need probleemid olla võivad ja loome nende määratlemiseks uusi skaleeritavaid lahendusi.

Täna räägivad kõik suurandmetest, see on üks oluline aspekt mobiilsuse juures. Linnade käsutuses on palju andmeid ja enamasti on nad nõus neid meiega jagama. Meie arvates on esmalt vaja mõista narratiivi ja alles siis tegeleda andmete kogumisega.  

Rääkides konkreetsetest töötavatest lahendustest, siis Coup on meie tütarettevõte, idufirma, mis pakub äpi vahendusel elektrimopeedide jagamisteenust Berliinis, Madriidis, Pariisis. Teenuse arendamist alustati 2015. aastal Berliinis ja see pakub alternatiivi raskesti kätte saadavatele taksodele ja ühistranspordile, mis ei vasta igaühe individuaalsetele nõudmistele. Elektrimopeedid suudavad läbida 100 km ja nende tippkiirus on 45 km/h.

Meil on käsil mitmete “viimase miili” logistikalahenduste arendamine, selles vallas teeme koostööd Daimleriga. Viimase miili lahenduste eesmärk on toimetada kaupu kohale võimalikult väikese õhusaastega.

Kui hinnata mobiilsuse arengut Eestis, vaatan tagasi oma müügidirektori tööle elektriautode laadimise lahendusi pakkuvas firmas Chargemaster, mis on Euroopa suurim elektriautode laadimislahenduste pakkuja. Minu jaoks oli Eesti laadimisvõrgustiku loomine suur sündmus mobiilsuse vallas. Muide, käesoleva aasta juunis ostis British Petroleum Chargemasteri. See näitab kütusehiidude huvi alternatiivsete “kütuste” vastu. Kütusehindade tõusu kõrval areneb akutehnoloogia kiirelt ja näiteks 300 kilomeetri laadimiseta läbimine ei tohiks enam väga suur probleem olla. Sõltuvalt muidugi, milline elektrisõiduk osta.  

Minu hinnangul käivitati üks parimaid elektromobiilsuse projekte 2010. aastal Amsterdamis. Me tegime Chargemasteriga lepingu laadimispunktide panekuks ja  laadimispunktid pandi inimeste majade ette üles tasuta. Amsterdam toetas elektriautode ostjaid ja see oli suur edasiminek. Tulevikku vaadates saan kinnitada: “electric is not the only answer”, ehk liikumine elektri jõul ei ole ainuke liikumisviis ja kasutama hakatakse eri tehnoloogiate kombinatsiooni.