Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Gert Jostov: regionaalarengu nõrk lüli on ühistransport
Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimehe Gert Jostovi hinnangul aitaks üle Eesti paremini toimiv ühistranspordivõrgustik leevendada tööjõupuudust ning säilitada elu maal.
„Regionaalarengu valguses tuleks hoolikalt üle vaadata inimeste liikumisvajadused ja muuta ühistranspordi korraldust mugavamaks mitte üksnes uute haldusüksuste piires, vaid tervikuna üle Eesti,“ leiab Gert Jostov. „Miks ei soovi inimesed tööle käia Haapsalust Tallinnasse või Narvast Tartusse? Sest autosõit on kallis, ühistransport ajakulukas ning marsruudid ei vasta vajadustele. Läbimõeldum ühistransport tõstaks inimeste motivatsiooni otsida tööd piirkondades, mida nad täna ebamugava ühenduse tõttu ei kaaluks.“
Jostovi sõnul sooviks üha enam Eesti inimesi elada või kasvatada lapsi maal, kuid tasuvamad töökohad asuvad linnas, mis piirab nende valikuid. „Eesti on piisavalt väike, et 300 kilomeetri raadiuses peaks saama ühistranspordiga risti-põiki liikuda kõigi olulisemate tõmbekeskuste vahel kiiresti ja mugavalt. See annaks paljudele inimestele võimaluse säilitada elukoht maal ja tooks sinna inimesi juurdegi.“
Ümberkorraldused rongiliikluses on Jostovi hinnangul seda ilmekalt tõestanud. „Isegi kui alguses suhtusid paljud inimesed tehtud investeeringusse skeptiliselt, on täna tipptundidel rongid rahvast täis ning tean isiklikult mitmeid inimesi, kes peale kümmet aastat autoga Tallinna vahet sõitmist on vahetanud selle oluliselt mugavama ja turvalisema rongisõidu vastu.“
Artikkel jätkub pärast reklaami
Jostov toob esile võrdluse Berliiniga, mille lähedal asuvatest linnadest sõidab rongiga iga päev tööle tuhandeid inimesi. „Asulad, mis paiknevad Berliini lähedal ja kust on hea rongiühendus, on väga populaarsed. Kiire ühendus pealinnaga on neis asulates kergitanud ka kinnisvara hindu,“ märkis Jostov. „Samas on Berliinis kõige enam hinnatud töökohad, mis asuvad rongijaama või muude oluliste ühistranspordisõlmede läheduses. Tallinnas kujuneb selliseks piirkonnaks Ülemiste, kus tulevikus ristuvad Rail Baltic, lennujaama- ja trammitee ühendus ning mitmed riigi suurimad tugimaanteed.“
Tallinnas on ühistranspordikorraldus Jostovi hinnangul aasta-aastalt paranenud, ka uusi arenduspiirkondi võetakse üha enam arvesse. „Septembrist avatakse muuhulgas kauaoodatud trammiliini lõik lennujaama ja kesklinna vahel. Lisaks kasule, mis lennujaama ühendus toob kohalikele elanikele, on seeläbi võimalik elavdada turismi ja kindlasti muudab lennujaama ja kesklinna vahelise piirkonna areng meid atraktiivsemaks välisfirmadele.“
Rail Balticu raudteetrassi projekteerimisel tuleb Pärnumaa elanike ühistranspordi kasutusvõimaluste tagamiseks kohe projekteerida ka kohalikud peatused, et need saaks valmis ehitada koos kiirraudtee põhiprojektiga, otsustati eile toimunud Pärnumaa Omavalitsuste Liidu (POL) üldkogul.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.