Hämamise vältimiseks selgitan kõigepealt kutselisele veokijuhile esitatavaid koolituse nõudeid. Nõuded saab jagada kaheks astmeks. Esimese astmena peab juhil olema vastava kategooria juhiluba (C,E) sellise sõiduki juhtimiseks. Teise astmena tuleb kutselise juhina töötamiseks läbida vastav ametikoolitus. Ametioskuste säilitamiseks tuleb kutselisel juhil läbida iga 5 aasta järel 35-tunnine täiendkoolitus. Lisaks on teatud erivedudel vajalik lisakoolitus – näiteks ohtlike ainete veol ADR-koolitus. Uute autojuhtide tööjõuturule tulekuks on kõige põhjalikum alusõppega ühendatud ametikoolitus, kus omandatakse nii vastava kategooria juhiluba kui ka veokijuhi kutse. Koolituse maht on 280 tundi ning lisaks 160 tundi praktikat ettevõttes. Selliselt koolitatakse Eesti kutseõppeasutustes orienteeruvalt 150 juhti aastas. Juhtidel, kellel on juhiluba (C,E) vähem kui 2 aastat, tuleb läbida kiirendatud ametikoolitus mahuga 70 tundi.
Töötukassast saadud andmetest selgus, et MKM-i ametnik on kõik koolitused ühte patta kokku pannud: nii bussi- kui veokijuhtide täiendkoolitused (massiliselt toimuvad), veo- ja bussijuhi kategooria (C,D) koolitused, ohtlikke veoseid vedava juhi (ADR) koolitused ning kiirendatud ametikoolituse (70 tundi).
Seega, numbril 2500 ei ole mingit seost tööjõuturule tulnud uute veokijuhtide arvuga. Tegelikult on Töötukassa finantseeritud koolituse kaudu uute tööjõuturule tulijate arv suurusjärgu võrra väiksem, piirdudes kiirendatud (70 tundi) ametikoolituse läbimisega. Selle õppevormi kohta oli aga konverentsil tõsist kriitikat.
Kokkuvõtteks: Ametkonna valdkonna juhid peaksid head seisma oma haldusalas oleva veondussektori efektiivsuse ja jätkusuutlikkuse eest nii seadusandliku kui ka korraldusliku ja koostöö alase poole osas, mitte aga ilustama ja moonutama tegelikkust ebatäpsete faktidega.