Asume ehitama gaasitanklaid

Ainult soodsa hinnaga kütusest on vähe. Autogaasid on Eestis müügil juba mitu aastat ja on traditsioonilistest kütustest peaaegu poole odavamad. Ometigi ei tõtta ettevõtted oma autoparki gaasiautosid soetama. Põhjus on hõredas tanklate võrgustikus. Maagaasi tanklaid on terve Eesti peale ainult viis. On selge, et transpordisektori ettevõtete jaoks ei ole tankla otsimist sisaldav lahendus kuidagi enam kulusäästlik. Seetõttu ei soovi ka näiteks Eesti Post oma autopargis gaasiautode osakaalu enam suurendada. “Selleks oleks vaja laiemat gaasitanklate ketti, mida lähiaastate perspektiivis kahjuks kusagilt ei paista,” põhjendas administratiivdivisjoni juht Kaido Padar.

Üllatav on Eesti Gaasi passiivsus gaasitanklate rajamisel. Sisuliselt on nende käes maagaasi müügi monopol ning surugaasi müük autokütusena kasvab kiiresti. Kui 2011. aastal müüdi autotanklates maagaasi 323 tuhat m3, siis tänavuseks aastaks on Eesti Gaas 1214 tuhande m3 müüki. Samas lõppes Eesti Gaasi tagasihoidlik gaasitanklate rajamise I etap, millega ehitati Eesti suurematesse linnadesse kokku 5 tanklat, juba eelmise aasta suvel ning uute ehitusplaanide kohta ettevõttest selget infot jagada ei taheta. Sama on kurtnud ka ettevõtjad, kes planeerivad autopargi haldamist, et nad ei julge gaasiautodesse panustada, kuna puudub info, kui tihedaks kasvab tanklavõrgustik. Eesti Gaasi kõige selgem vastus uute tanklate rajamise kohta on: „Suure tõenäosusega ehitame ka sellel aastal uusi tanklaid, aga seni kui ei ole ühest selgust kruntidega, ei saa avalikku juttu teha.“

Gaasiautode kasutamise võti on siiski praeguste kütusemüüjate kaasamises. Riigi eesmärk on rajada gaasitanklate võrgustik, kus tanklate vahemaa ei ületaks 50 kilomeetrit. See on võimalik, kui panna praegused tanklad müüma ka autogaasi. Biometaani turule tulekuga ei ole enam vaja ka tankla asumist gaasitrassi ääres, kuna biometaani saab transportida ka balloonkonteinerites. Iseasi, kui huvitatud on praegused kütusemüüjad biometaani müügist. Kuigi riik on lubanud seda toetada, tähendab see kütusemüüjate jaoks siiski investeeringuid. Kui tankimise probleemi ei suudeta lahendada, on vähe lootust, et gaasiautode kasutamises toimub kiiret arengut. Siiski usun, et riik teeb praegu tõsi seid pingutusi, et suurendada transpordis taastuvkütuste osakaalu (eesmärk aastaks 2020 jõuda 10 protsendini) ning autopargi haldajatel tasub neil pingutustel silm peal hoida, et õigel ajal reageerides muuta ka oma autopark säästlikumaks.