Otselendude avamist Tallinna ja Hiina vahel on arutatud korduvalt. Selle tähtsuse peamise argumendina tuuakse tavaliselt välja Eesti ja Balti riikide majandus, poliitika ja kultuurielu. Kas sellest aga piisab? Kui lihtne kõik tegelikult on?
Võttes arvesse viimaseid uudiseid Euroopa Liidu ja ülemaailmse majandusolukorra kohta, ei saa välistada asjaolu, et Hiinast võib tulevikus kujuneda Eesti ja Balti riikide kõige olulisem partner. Majandusministeeriumi andmetel on Hiina juba praegu ELi ja Venemaa järel üks suuremaid partnereid, kelle osatähtsus kasvab pidevalt. Eesti meedias väljendatud spekulatsioonid selle üle, miks ei võiks lennukid kütust täis tankida ja alustada lende Tallinna ja Pekingi vahel on mõistetavad -  Tallinnal on geograafiliselt väga soodne asukoht, mis on Eesti majanduselu silmas pidades suur eelis.
Uue lennuliini avamine on pika protsessi lõpptulemus. Igasugune tootmine eeldab investeeringuid ja tootmisvahendeid. Investeeringud on olulised, kuid mitte esmatähtsad. Rohkem huvi pakuvad vahendid, mis jagunevad materiaalseteks (lennukid, lennujaamad, muud rajatised ja infrastruktuur) ning mittemateriaalseteks (dokumentatsioon, ametlikud load jms). Laskumata liialt süvitsi lennuliini avamisega seotud tootmis- ja teenindusprotsessi üksikasjadesse, võin öelda, et uue kauglennuliini ettevalmistamiseks kulub vähemalt 3–5 aastat. Lisaks sellele läheb vaja korralikku kristallkuuli, mis aitab ennustada, kas toode-teenus pärast nende aastate möödumist ikka veel kaubaks läheb. Muutuste eest pole keegi kaitstud. Iga ärimees teab kinnitada, et esimestel on äris rohkem edulootust.
Finnair alustas otselende Pekingisse 2. juunil 1988. Sel ajal olime ainuke Lääne-Euroopa lennufirma, kes pakkus otseühendust Euroopa ja Hiina vahel. Ka kuulsate tudengirahutuste ajal 1989. aastal ei lahkunud Finnair Hiina turult, mida paljud teised lennufirmad toona tegid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele