10. jaanuar 2012

Finnair: Talinna -Hiina lendudel pole mõtet

Otselendude avamist Tallinna ja Hiina vahel on arutatud korduvalt. Selle tähtsuse peamise argumendina tuuakse tavaliselt välja Eesti ja Balti riikide majandus, poliitika ja kultuurielu. Kas sellest aga piisab? Kui lihtne kõik tegelikult on?

Võttes arvesse viimaseid uudiseid Euroopa Liidu ja ülemaailmse majandusolukorra kohta, ei saa välistada asjaolu, et Hiinast võib tulevikus kujuneda Eesti ja Balti riikide kõige olulisem partner. Majandusministeeriumi andmetel on Hiina juba praegu ELi ja Venemaa järel üks suuremaid partnereid, kelle osatähtsus kasvab pidevalt. Eesti meedias väljendatud spekulatsioonid selle üle, miks ei võiks lennukid kütust täis tankida ja alustada lende Tallinna ja Pekingi vahel on mõistetavad -  Tallinnal on geograafiliselt väga soodne asukoht, mis on Eesti majanduselu silmas pidades suur eelis.

Uue lennuliini avamine on pika protsessi lõpptulemus. Igasugune tootmine eeldab investeeringuid ja tootmisvahendeid. Investeeringud on olulised, kuid mitte esmatähtsad. Rohkem huvi pakuvad vahendid, mis jagunevad materiaalseteks (lennukid, lennujaamad, muud rajatised ja infrastruktuur) ning mittemateriaalseteks (dokumentatsioon, ametlikud load jms). Laskumata liialt süvitsi lennuliini avamisega seotud tootmis- ja teenindusprotsessi üksikasjadesse, võin öelda, et uue kauglennuliini ettevalmistamiseks kulub vähemalt 3–5 aastat. Lisaks sellele läheb vaja korralikku kristallkuuli, mis aitab ennustada, kas toode-teenus pärast nende aastate möödumist ikka veel kaubaks läheb. Muutuste eest pole keegi kaitstud. Iga ärimees teab kinnitada, et esimestel on äris rohkem edulootust.

Finnair alustas otselende Pekingisse 2. juunil 1988. Sel ajal olime ainuke Lääne-Euroopa lennufirma, kes pakkus otseühendust Euroopa ja Hiina vahel. Ka kuulsate tudengirahutuste ajal 1989. aastal ei lahkunud Finnair Hiina turult, mida paljud teised lennufirmad toona tegid.

Poliitiliste tegurite kõrval on reisijatele jaoks suur tähtsus ka lennujaamarajatistel – näiteiks rajati hiljuti Helsingi lennujaama uus terminal, mis vastab kõrgeimatele maailma standarditele ja lennureisijate rahulolu aspektist ülimalt oluline tegur. Eriti Aasiast pärit reisijad peavad oluliseks paljusid pisiasju: alustades lennujaama ootesaalidest, lõõgastumisvõimalustest lõpetades kõlaritest kostvate emakeelsete teadaannete ja võimalusega suhelda ka teenindajatega oma emakeeles.

Lennuliini planeerimisel on oluline hinnata potentsiaali mõlema kandi pealt: nii Eesti kui ka Hiina poolelt. Tihtipeale on märksa lihtsam prognoosida potentsiaalsete reisijate arvu oma turul, samas on raske kiiresti kasvavad Aasia turu arenguid ette näha. Fakt on see, et Aasiast pärit reisijad eelistavad alati suurt transpordisõlme, kust on tagatud suurepärane ühendus kõigi Euroopa ja maailma sihtpunktidega. Täna on selleks lähipiirkonnas vaieldamatult Helsinki.

Paljude teiste otsustavate tegurite seas tuleb uue lennuliini avamisel arvestada ka tehnilist külge, see tähendab liini teenindamiseks kasutatavaid lennukeid: täpsemalt, kui palju lennukeid on vaja liini teenindamiseks vastuvõetava graafikuga ja nii, et see ka majanduslikult ära tasub. Optimaalse graafiku koostamine Tallinna ja eri Hiina linnade vahel sõitmiseks tundub keeruline ning sõltub aastatepikkusest koostööst ja läbirääkimistest kohalike võimudega. Põhjus on lihtne – Hiina-Euroopa vahel lendavaid lennufirmasid on tänapäeval palju, veelgi rohkem on kohalikke lennukompaniisid, kes oma laiendavad ning võimude ülesanne on toetada eeskätt „kohalikku tootjat”. Teoreetiliselt on Eestis tegutseval lennuettevõttel võimalik osta lennukid, ehitada uued lennujaamarajatised, palgata hiina keelt oskavad inimesed ja olla ka poliitilises plaanis senisest enam Hiinale orienteeritud. Kuid üldjuhul tuleb enne iga investeerimisprojekti matemaatiliselt välja arvutada lõplik majandustulemus – kas asi tasub end ära või mitte. Uue läbimurde soovi tuleb tervitada, kuid samas jääda pragmaatikuks ning mõelda, mida Eesti-Aasia lennutelje loomine tähendab looja rahakotile.

Kõigest 80 km ja 20 lennuminuti kaugusel on see kõik juba olemas: lennujaam, vahendid, infrastruktuur ja ulatuslik lennuliinide võrgustik, mille teises otsas on Euroopa ja maailma sihtpunktid. Seepärast tuleb igal Aasia strateegiat planeerival kohalikul lennukompaniil hästi läbi mõelda, kas Tallinna ja Hiina vaheliste otselendude avamine pole mitte vastuolus ratsionaalse mõtteviisiga.

Autor: Guerman Tyvoniouk

Jaga lugu
Logistikauudised.ee toetajad:
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077