Tero Taskila • 29 juuni 2011
Jaga lugu:

Estonian Airi saatuslik hetk

Lennufirmade ülesanne on rahuldada üha suurenevat ülemaailmset nõudlust veoteenuste järele. Sellega panustavad nad piirkondade ühendamise kaudu majandusarengusse ja kultuuride ühendamise kaudu sotsiaalsesse arengusse.

Lennundus soodustab kaubandust, kultuuridevahelist mõistmist ja mõjutab oluliselt majandust. Kindel marsruutide võrgustik suurendab SKPd keskmiselt 5–8% võrra. Maailmamajanduse üks peamisi aspekte, mida välisettevõtted peavad tootmistehase peakorteri valimisel kaaluma, on oma üleilmsele töötajaskonnale hea lennuühenduse tagamine. Iga 1000 töötajaga lennufirma kohta luuakse majanduses hinnanguliselt üks töökoht ning seda lisaks lennufirmade ja lennujaamade juba olemaolevatele töökohtadele.

Lennundus on siin, et jääda, kuid tulevikus toimuvad kindlasti ka muutused. Lennunduse areng sõltub kolmest peamisest tegurist: ühinemine jätkub, lennukite keskmised mõõtmed suurenevad ja üha rohkem (lisa)teenuseid muutub tasuliseks.

ÜhinemineLennufirmad otsivad tulevikus üha rohkem võimalusi ühinemiseks. Olenevalt ärimudelist on neil tegutsemiskeskkonna osas erinevad vajadused:

- Traditsioonilised, ehk nn tavalennufirmad, soovivad turumahtude optimeerimise nimel ühineda, sest liiga suur turumaht tekitab hinnasurve, millega paljud lennukompaniid ei pruugi toime tulla. Traditsioonilised lennufirmad püüavad saavutada ka mastaabiefekti ja pääseda ühinemise kaudu uutele turgudele.- Odavlennufirmade eesmärgid on veidi teistsugused. Nad soovivad pääseda ligi suuremat tulu toovatele klientidele ja kõrvaldada ühinemiste kaudu ka konkurents. Pealegi on odavlennufirmade jaoks oluline domineerida lennujaamades.

Paljud (tegelikult isegi liiga paljud) Euroopa lennufirmad otsivad ostjaid, mis avaldab müügis olevate ettevõtete väärtusele negatiivset mõju. Selline olukord sobib aga nendele, kes soovivad lennuettevõtet osta. Kui Euroopa lennufirmad teiste firmade ostmisega eriti  ei tegele, siis on Lähis-Ida ja Hiina lennufirmad Euroopa Liidu riikides tulusale äriliiklusele juurdepääsu nimel Euroopa lennufirmade ostmisest vägagi huvitatud.Odavlennufirmade lennud moodustavad praegu 35% Euroopa õhuruumis toimuvatest lennureisidest. See mõjutab oluliselt piletihindade taset, mis on hoolimata kõigi aegade kallimatest kütusehindadest praegu madalamad kui kunagi varem.

 Lennukite keskmine suurus

Nii püüavad lennufirmad istekoha maksumuse vähendamise eesmärgil muretseda suuremaid lennukeid ja lisada salongi istmeid juurde. Paljud odavlennufirmad käitavad oma lennukeid väga tiheda graafiku alusel ning  lennufirma Lufthansa lisas hiljuti olemasolevatesse lennukitesse istmeid juurde, et kulusid vähendada.

LisateenusedLisateenused, nagu pagas või pardatoit, on lennunduses oluline ärivaldkond. 2010. aastal teenisid lennufirmad lisateenustega üle 22 miljardi USA dollari. Traditsioonilised lennufirmad muudavad suurema tulu saamiseks paljud seni piletihinna sisse kuulunud teenused tasuliseks. Samas lisavad odavlennufirmad üha sagedamini piletihinna sisse ka lisateenuseid. See tähendab, et tava- ja odavlennufirmade vahelised erinevused aina vähenevad. Tavalennufirmadel on aga odavlennufirmade ees see eelis, et neil on sobivamad väljumisajad ja parem lennuvõrgustik.

Lennunduse arengust Balti riikidesBalti riikide lennundus sai rängima hoobi 2008. aasta finantskriisi ajal. Leedu riiklik lennufirma läks pankrotti, Estonian Air vähendas märkimisväärselt oma lende, ent AirBaltic võttis riske ning suutis oma võrgustiku ümber korraldada ja majanduslanguse ajal isegi kasvada. Kasutades ära suurte lennufirmade reisijatevoogusid suutsid lõunanaabrid tagada Riia lennujaamas reisijatearvu kasvu. Kuigi Läti kohaliku turu nõudlus jääb siiani alla 2008. aasta tasemele, annavad kasvule hoogu transiitlendajad.

Nii Leedus kui ka Eestis on nõudlus lennureiside järele oluliselt tõusnud. Balti riikide lennujaamad (eriti Tallinna lennujaam) on väga edukalt ligi meelitanud uusi lennufirmasid, mis võib olla nii õnnistus kui ka nuhtlus. Positiivne külg on see, et ligipääs riiki on paranenud, mis võimaldab tugevdada konkurentsivõimet Euroopas. Samas lasub lennujaamadel surve hoida kontrolli all kõiki lennufirmasid, et keegi ei domineeriks liiga palju. Ühe või teise lennufirma domineerimine tooks kaasa selle, et riik ei suudaks juhtida lennutranspordi infrastruktuuri arengut.

Eesti majanduse väljumine kriisist oli üks edukamaid ja edasipürgivamaid. See edu on aidanud kaasa ka reisijatearvu suurenemisele Tallinna lennujaamas. Kasv jätkub, kuna Tallinn on taas muutumas ahvatlevaks sihtkohaks nii äri kui ka turismi eesmärgil reisijatele. Selleks et meelitada ligi reisijaid ka kaugemalt (Lähis-Idast, Põhja-Ameerikast), peab lennujaam oma lennuvõrgustikku veelgi laiendama. Kauglendude teenindamine nõuab suuremaid lennukeid ja tulu teenimiseks peavad lennud täis olema. Lennukite täitmiseks kohalikust nõudlusest üksi ei piisa. Seepärast on oluline, et riigis oleks lennufirma, mis pakuks kauglendude täitmiseks piisavalt palju lende. Hoolimata majanduslikust survest, mis tuleneb kõrgetest kütusehindadest, on praegu see aeg, mil Eesti peab vaatama vapralt tulevikku ja investeerima riikliku lennufirma kaudu Eesti lennunduse infrastruktuuri arendamisse. Estonian Airi ei tohiks näha (ega juhtida) kui firmat, mis vajab pidevalt osanike raha. Samas pole midagi saavutatud ka jupphaaval firmadesse investeerimise teel. Äritegevus nõuab julgust ja investeeringuid tuleb juhtida edukalt. Nagu ütleb üks vanasõnagi: raha tõmbab raha ligi.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee