Kaubandus euroliidu liikmete vahel väheneb

Möödunud aasta novembris suurenes kaupade eksport tänu reekspordile ehk teiste riikide kaupade vahendamisele. Eksport kokku kasvas aastaga 3%, kuid Eesti päritolu kaupade müük välisturgudele oli 1% väiksem kui aasta varem, nendib Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambing.

Kuigi kaitsetollid tõid kaasa ebakindlust, elavnes üleilmne kaubandus selle aasta esimesel poolel. Ehkki täiendavat nõudlust pole see meie kaubanduspartnerite seas kaasa toonud, on eksport kokkuvõttes hoogustunud paljudel tegevusaladel ja eksportijad leiavad ka uusi turge, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Rell.

Transpordisektor on juba mõnda aega Eesti teenuste ekspordi suurim pidur ning ka 2024. aastal langes sektori ekspordimaht 8,4%. Sektori 50 suuremat eksportijat on küll protsentuaalse keskmisena suutnud eksporti 13,6% võrra kasvatada, kuid seda suuresti tänu ühele ettevõttele, mille ekspordimaht kasvas aastaga 426,8%. Suurem pilt on siiski üsna nukker. Või siiski mitte?

Eesti ettevõtjad laiendavad tegevust Saksamaal, mida toetab ka äridelegatsiooni Saksimaa liiduvabariigi külastus. Sinna kerkib ka Skeleton Technologiesi uus tehas – suurim tööstusinvesteering, mille Eesti ettevõte on seni Saksamaale teinud.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.