Kaubandus euroliidu liikmete vahel väheneb

Möödunud aasta novembris suurenes kaupade eksport tänu reekspordile ehk teiste riikide kaupade vahendamisele. Eksport kokku kasvas aastaga 3%, kuid Eesti päritolu kaupade müük välisturgudele oli 1% väiksem kui aasta varem, nendib Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambing.

Kuigi kaitsetollid tõid kaasa ebakindlust, elavnes üleilmne kaubandus selle aasta esimesel poolel. Ehkki täiendavat nõudlust pole see meie kaubanduspartnerite seas kaasa toonud, on eksport kokkuvõttes hoogustunud paljudel tegevusaladel ja eksportijad leiavad ka uusi turge, kirjutab Eesti Panga ökonomist Mari Rell.

Transpordisektor on juba mõnda aega Eesti teenuste ekspordi suurim pidur ning ka 2024. aastal langes sektori ekspordimaht 8,4%. Sektori 50 suuremat eksportijat on küll protsentuaalse keskmisena suutnud eksporti 13,6% võrra kasvatada, kuid seda suuresti tänu ühele ettevõttele, mille ekspordimaht kasvas aastaga 426,8%. Suurem pilt on siiski üsna nukker. Või siiski mitte?

Eesti ettevõtjad laiendavad tegevust Saksamaal, mida toetab ka äridelegatsiooni Saksimaa liiduvabariigi külastus. Sinna kerkib ka Skeleton Technologiesi uus tehas – suurim tööstusinvesteering, mille Eesti ettevõte on seni Saksamaale teinud.

Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.