Mis juhtub 2026. aasta tööjõuturul? 10 ennustust personaliettevõttelt

Valitsus andis rohelise tule töörände suurendamisele, mis tähendab, et tööstus- ja logistikasektorile suunatud kursimuutus tõstaks rändekvoote ning langetaks palganõudeid.

Logistikasektori tööjõuturu dünaamika on viimastel aastatel olnud kõike muud kui stabiilne – vahelduvad majandusolud, kasvav automatiseerimine ja muutuv tööjõuootus kujundavad sektori tulevikku kiiremini kui kunagi varem, tõdeti saates „Logistikauudised eetris.“

Saksamaa Kaubaveo-, logistika- ja jäätmekäitlusliidu (BGL) president Dirk Engelhardt ütles ajalehele Bild, et Saksamaal on juba praegu puudu 100 000 veokijuhti, kuid laieneva relvakonflikti korral, mil Ida-Euroopa juhid koju peavad naasma, võib see number kasvada kuni 400 000-ni. „Süsteem kukub lihtsalt kokku.“

Tarneahela roll on Eesti tööstusettevõtetes muutunud – kui varem käsitleti seda peamiselt logistilise toetusfunktsioonina, siis tänases ärikeskkonnas nähakse tarneahelas strateegilist väärtust, mis võib määrata ettevõtte kasvu, kasumlikkuse ja klientide lojaalsuse. Selline järeldus kõlas tööstusjuhtide vestlusringis Pärnu tarneahelakonverentsil, kus kogemusi jagasid Aurightec Eesti tegevjuht Redrik Rahu, metallitööstuse Tammer tegevjuht Liis Kokk ja Foxway operatsioonide juht Oliver Kotkas.

Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.