Pangad leppisid kokku, mida nad ESG teemal ettevõtetelt küsivad

Kliimaministeerium avalikustatud kliimakindla majanduse seaduses pannakse rõhk puhta energiatootmise kasvule, looduse hoidmisele ning uute tööstuste rajamisele. Transpordi osas jääb eelnõu pigem ümmarguseks.

Rootsi Chalmersi Tehnikaülikool värske uuring näitas, et laevandusettevõtete investeeringud palju kõneainet pakkunud tehnoloogiasse, kus raske kütteõli heitgaase pestakse eraldi puhastusseadmetega, on enamiku laevade puhul juba tagasi teenitud ja laevandusfirmad teenivad puhastusseadmete heitvett merre lastes ja loodust reostades miljardeid eurosid.

Eesti majandus seisab silmitsi väljakutsetega, mis nõuavad ettevõtetelt kohanemisvõimet ja innovatiivsust. Äripäeva infopank tegi kokkuvõtte möödunud raportite hooajast. Milline saab olema uus hooaeg, selgub peatselt.

Euroopa Kontrollikoda kordas hoiatust, et Euroopa Liidu seatud eesmärk jõuda heitmevaba sõidukipargini aastaks 2035 võib senisel moel jätkates kujuneda ebarealistlikuks ning sisaldab mitmeid riske, sh suuremat sõltuvust kolmandatest riikidest, nt Hiinast.

Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.