Septembris väljus Muuga sadamast esimene Operaili opereeritav Merevaigurong, mis peaks looma raudteekoridori kaubaveoks Põhja- ja Lääne-Euroopa vahel. Logistika Aastakonverentsil analüüsiti, miks on esimene rong jäänud praeguseks viimaseks.
Septembri keskel väljus Muugalt esimene Merevaigurong.
Foto: Raul Mee
Eesti ühe suurema logistikafirma DB Schenkeri maismaatranspordi äriüksuse juht Kristel Annus rääkis, et nemad alustasid katsetusi raudteevedudega Lääne-Euroopasse umbes aasta tagasi. Esimene katsetud toimus marsruudil Kaunas-Tilburg (Holland). Nädalas liigutati 1-2 haagist ja vedajaks oli Leedu raudtee-ettevõte. Kahjuks ilmnesid aga mitmed suured probleemid – rongide graafikud olid ebasobivad ning veod hilinesid pidevalt. Lõpuks lõpetasid leedulased ka selle liini opereerimise.
Leedu raudteefirma LTG Cargo tegi läbi Duisburgi esimese katsesõidu Kaunase intermodaalse terminali ja Trieste sadama vahel. Uus teenus peaks läbi Itaalia sadama ühendama Baltimaid Türgi ja teiste sealse piirkonna riikidega.
Septembri keskel toimunud Muuga-Kaunase kaubarongi testisõit oli nii edukas, et maailma suurima logistikaettevõtte DB Schenker Baltimaade tegevjuhi Janek Saareoksa hinnangul võiks Operail sel marsruudil käivitada regulaarsed veod veel sel sügisel.
13. septembri hommikul kell 9.28 väljus Muuga jaamast esimene Merevaigurong, ehk Amber Train, mis loob läbi Baltimaade uue raudteekoridori kontreilervedudeks Põhja- ja Lääne-Euroopa vahel. Rong toob plaanide kohaselt liiklustihedalt Via Balticalt ära enam kui 7500 veokit aastas.
Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.