Eesti Raudtee kuulutas välja Aegviidu-Tapa-Tartu raudtee elektrifitseerimise hanke
Ettevalmistavad tööd Tallinna-Tartu raudtee elektrifitseerimises on jõudnud punkti, kus on võimalik välja kuulutada hange Aegviidu-Tapa-Tartu raudteelõikude elektrifitseerimiseks, teatas Eesti Raudtee.
Praegu saab elektrirongiga sõita vaid kuni Aegviiduni.
Foto: Andres Haabu
2019. aastal otsustas Eesti Valitsus, et 2028. aasta lõpuks tuleb enamus Eesti raudteest elektrifitseerida. Esimene oluline vaheetapp selles projektis on elektrifitseerida raudtee kuni Tartuni 2024. aasta lõpuks. Nüüd on ettevalmistavad tööd jõudnud sellesse punkti, kus Aegviidu-Tapa-Tartu kontaktvõrgu ja veoalajaamade osas on võimalik välja kuulutada hange Aegviidu-Tapa-Tartu raudteelõikude elektrifitseerimiseks.
13. septembri hommikul kell 9.28 väljus Muuga jaamast esimene Merevaigurong, ehk Amber Train, mis loob läbi Baltimaade uue raudteekoridori kontreilervedudeks Põhja- ja Lääne-Euroopa vahel. Rong toob plaanide kohaselt liiklustihedalt Via Balticalt ära enam kui 7500 veokit aastas.
Valitsus kiitis täna heaks raudtee elektrifitseerimise projekti edasised prioriteetsed arengusuunad ning kümne uue elektrirongi soetamise Moderniseerimisfondist. Täiendava kümne rongi kogumaksumus on 90,7 miljonit eurot.
Haapsalu linn ja Lääne-Nigula vald otsustasid mitte jätkata kohtuteed riigi vastu pärast seda kui Tallinna Halduskohus saatis tagasi linna ja valla kaebuse valitsuse vastu võetud otsuse kohta arvata Eesti taaste- ja vastupidavuskavast välja raudtee rajamine lõigul Turba-Risti. Valitsuse survestamisest aga jätkatakse.
Pääsküla jaamas ning Pääsküla ja Balti jaama vahelisel raudteelõigul toimub hetkel raudteeliikluse turvanguseadmete tehniline ümberseadistamine. Paralleelselt jätkub ka teise rööbastee ehitus Pääsküla ja Keila vahelisel lõigul, mis loob tulevikus võimaluse suurendada reisijaid teenindavate rongide arvu Keila–Tallinna liinil.
Aasta 2025 tõi Euroopa teemaksusüsteemidesse mitmeid uuendusi. Järgnevatel kuudel on neid oodata veelgi - mitmed riigid uuendavad tehnoloogiat ning paljud lisavad CO₂-põhiseid tasusid veokitele, et täita ELi kliimapoliitika eesmärke. See tähendab, et maanteeveofirmad peaksid juba täna mõtlema seadmete uuendamisele ja uute reeglitega kohanemisele, et tagada vastavus nõuetele ja säästlikkusele.