Tarneahelate tuleviku neli stsenaariumit

Tarneahelad moodustasid kunagi üleilmastumise selgroo, kuid viimase kümnendi tarneahelate kokkuvarisemised on märk sellest, et majanduse globabliseerumise kuldaeg on läbi, kirjutab tarneahela professor ja riskiekspert Omera Khan, kes on tänavuse Pärnu tarneahelakonverentsi peaesineja.

Hiina presidendi Xi 0-COVID poliitika tõttu on Hiinas praegu ligi 400 miljonit inimest täielikult või osaliselt karantiinis. Lisaks sõda Ukrainas, mis kokku on tekitanud olukorra, kus osakonteinerite puhul on raudteeveo hind juba sama või isegi madalam, kui mereveo hind samale kaubale, nendib Flameko Forwanding müügijuht Kalev Kirt erinevate tarnekanalite hetkeseisu kommenteerides.

„Kui omast arust teame, et meil läheb päris hästi, siis pangakontod on endiselt tühjad. Kogu raha on kas laos või Hiinas, kust tänu sõjale tuleb täna kaup varasema 45 päeva asemel kaks korda kauem,“ tunnistab Eesti ühe suurima isikukaitsevahendite müüja, OÜ Corpowear juht ja üks omanikke Taavi Sepp.

Ukraina ja Vene sõda toob tarneahelatele oluliselt suurema löögi kui koroonakriis, ütleb tarneahela ekspert Hannes Laaser.

Tänapäeva ärikeskkonnas, kus kiirus, täpsus ja paindlikkus määravad edu, on logistikast saanud ettevõtte konkurentsivõime tuum. Nutikas ladu pole enam pelgalt kuluefektiivne lahendus – see on strateegiline eelis, mis aitab ettevõttel eristuda, kasvada ja kiiremini reageerida turu muutustele.