Rail Baltica: ambitsioonikas plaan, millel tõmbas tuurid maha reaalsus
„Veidikene nagu hakkame, mehed, minema. On teada, kui suur see on, aga kui suur see ikkagi on …“ kirjeldas Rail Baltic Estonia värske juht Anvar Salomets Äripäevale, miks on Baltimaade suurim taristuprojekt pikalt toppama jäänud.
Kui veel kolm aastat tagasi eeldati Rail Balticu valmimist aastaks 2026, siis nüüd on selge, et tegemist oli liialt suure ampsuga. Rail Balticu eelmise juhi Tõnu Grünbergi sõnul oli see soovmõtlemisest tulnud plaan, mis tehti väga ammu.
Täna teatas Rail Baltic Estonia juht Tõnu Grünberg, et lahkub seniselt ametikohalt ning alustab alates 1. aprillist Baltikumi suurima andmekeskuse Greenergy Data Centers juhatuse esimehena. Rail Baltica uueks juhatuse esimeheks saab senine tehniline juht Anvar Salomets.
Aasta laguses tehtud avaliku arvamuse küsitlus, mida Rail Baltica projekti elluviijad tegid juba neljandat aastat järjest, näitab Rail Baltica globaalse projekti üldise toetuse pidevat kasvu.
Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule kinnitamiseks koostöökokkuleppe Tallinna linna ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) vahel, mis võimaldab jätkata Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ja seda ümbritseva ala arendamist.
18. jaanuaril sõlmiti Rail Baltica ühisettevõtte, globaalse projektikoordinaatori RB Rail AS ja rahvusvahelise konsortsiumi vahel Rail Baltica liiklusjuhtimis- ja turvangusüsteemide inseneritööde ja järelevalve leping summas 32,3 miljonit eurot.
Kuidagi on läinud nii, et juba aegade algusest alates on maailma loodud väga erinevaid inimesi. Kõigil omad soovid, eelistused ja vajadused. Mõnele meeldivad suured sedaanid, teistele aga väledad sportautod, kolmandad janunevad jalustrabava luksuse järele. Nimekiri võiks kujuneda lõpmatuks. Mina olen aga paadunud busside, mahtuniversaalide ja „pirukate“ fänn, kirjutab autohuviline Väino Laisaar.