Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil eelnõu, mille järgi saavad kohalikud omavalitsused võimaluse koostöös riigiga paigaldada automaatseid kiiruskaameraid ja nendega fikseeritud rikkumiste eest laekuvast trahvitulust poole oma eelarvesse.

- Vallad hakkavad saama tulu kiirukaamerate trehvidest.
- Foto: Andres Haabu
Õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson osutas, et praegu pole kohalikel omavalitsustel võimalik automaatse kiiruskaameraga tuvastatud rikkumistelt trahvitulu saada, isegi kui nad on seadmed ise ostnud ja paigaldanud. „Automaatsete kiiruskaamerate paigaldamise ja hooldamisega kaasnevad pidevad kulud, milleks omavalitsustele raha ette nähtud ei ole. Seetõttu on igati mõistlik, et nad saavad kulude katmiseks kasutada trahviraha,“ lausus Jürgenson. Ta lisas, et automaatsete kiiruskaamerate hind algab 60 000 eurost.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.