Kaubavahetus hoogustus märtsis jõudsalt

Eestist eksporditi märtsis kaupu jooksevhindades 1,5 miljardi euro eest ja siia imporditi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 186 miljonit eurot, mis suurenes võrreldes eelmise aasta märtsiga 35 miljoni euro võrra.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul mõjutas märtsi kaubavahetuse kasvu oluliselt materjalide hindade tõus, aga ka mahtude suurenemine. „Kodumaiste kaupade väljavedu suurenes lausa 28%, reeksport aga jäi samale tasemele,“ täpsustas Puura.

Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mineraalseid tooteid ning puitu ja puittooteid. Võrreldes möödunud aasta märtsiga suurenes enim 61 miljoni euro võrra mineraalsete toodete, 49 miljoni euro võrra puidu ja puittoodete ning 33 miljoni euro võrra transpordivahendite väljavedu.

Eesti suurim kaupade ekspordipartner oli Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Väljavedu suurenes enim Saudi Araabiasse, Ühendkuningriiki ja USA-sse. Saudi Araabiasse kasvas odra ja töödeldud mineraalõlide, Ühendkuningriiki puitgraanulite ning töödeldud mineraalõlide ja USA-sse kommunikatsiooniseadmete väljavedu. Kõige enam kahanes eksport Rootsi, kuhu veeti vähem kommunikatsiooniseadmeid.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 73% kogu kaupade ekspordist. Kõige rohkem kasvas Eesti päritolu töödeldud mineraalõlide, põlevkivikütteõli, mootorikütuse, odra, puitgraanulite, puitliistude ning okaspuu saematerjali eksport.

Kaupadest imporditi Eestisse kõige rohkem mineraalseid tooteid, elektriseadmeid, transpordivahendeid ning masinaid ja mehaanilisi seadmeid. Enim suurenes 82 miljoni euro võrra mineraalsete kütuste, 52 miljoni euro võrra elektriseadmete, 51 miljoni euro võrra transpordivahendite ning 42 miljoni euro võrra masinate ja mehaaniliste seadmete sissevedu.

Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Saksamaalt ja Lätist, nendest riikidest toimus ka suurim kaupade sisseveo kasv. Soomest imporditi enim mootorikütuseid, Saksamaalt sõiduautosid ja väärismetalle ning Lätist töötlemiseks minaraalõlisid.