Autor: Sigrid Kõiv • 6. november 2020

Enam kui pool käibest tuleb kahest ettevõttest (Liwathon E.O.S. ja Smarten Logistics). Samas tooniandvad on siiski pigem väiksemad firmad, kuna suurel osal ülejäänuist on aastakäive miljoni euro ringis.

Laondussektori ettevõtete käive moodustab 0,1 protsenti kogu Eesti erasektori käibest ja selles on hõivatud 0,2 protsenti erasektori töötajaist. Käive töötaja kohta on laonduses 63% Eesti keskmisest tasemest ja sektori töötasu 77% Eesti keskmisest.

Ühes sektori ettevõttes töötab keskmiselt 32 inimest, mis on üle kahe korra rohkem kui Eesti keskmises ettevõttes sektorite üleselt arvestades.

Uusi firmasid viiendiku võrra vähem

Aastas 50 000eurost käibepiiri ületavate ettevõtete arv on viimase 12 kuu lõikes püsinud üsna ühesuguses suurusjärgus – 40 ringis. Kuna tegemist on väikese sektoriga, siis annabki näiteks kahe ettevõtte jäämine alla käibepiiri kohe 4,8protsendilise languse.

Kuni nn koroonakvartalini ehk tänavu teise kvartalini loodi sektoris üsna agaralt juurde uusi ettevõtteid, keskmiselt 264 uut äriühingut kvartalis. Tänavu teises kvartalis jäi uute ettevõtete arv vaid 207 juurde.

Sektori nelja kvartali koondkäive oli teises kvartali lõppedes 99,7 miljonit eurot. See kahanes esimese kvartaliga võrreldes 7,6% ja aastataguse ajaga võrreldes 9,6%. Teise kvartali kukkumine moodustas enamuse sektori nelja kvartali koondkäibe langusest.

Töötajate arv kukkus aastaga üle 10%

Nelja kvartali koondkäive kahanes ka eelmise aasta kolmandas kvartalis 2,6%, olles siis 107 miljonit eurot. Samal tasemel püsis see ka kahe järgneva kvartali jooksul.

Tänavu teises kvartalis oli laondussektoris 1282 töötajat. Töötajate arv on aastataguse ajaga võrreldes kahanenud üle kümne protsendi. Teises kvartalis kukkus töötajate arv 4,2 protsenti. Siiski pole see kõige järsem töötajate arvu langus sektoris – eelmise aasta neljandas kvartalis kahanes töötajate arv võrreldes eelneva kvartaliga üle kuue protsendi. Töötajate arv on sektoris langenud järjest viimased kolm kvartalit.

Viimase nelja kvartali käive töötaja kohta oli teises kvartalis 73 300 eurot ja see kahanes eelmise kvartaliga võrreldes 5,1%. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kahanes teise kvartali näitaja 5,4%. Töötajate arvu vähenemise tõttu näitas töötajakohane käive tänavu esimeses ja eelmise aasta viimases kvartalis väikest kasvu, vastavalt 1,8% ja 0,9%. Kõige kõrgem töötajakohane käive kogu perioodi jooksul oli eelmise aasta teises kvartalis – 77 500 eurot.

Tööjõumaksud vähenesid

Tööjõukulud kukkusid teises kvartalis järsult: tööjõumaksud kahanesid esimese kvartaliga võrreldes 21,3% ja keskmine palk 17,8%. Aasta varasema perioodiga võrreldes kahanesid mõlemad näitajad vastavalt 18,9% ja 9,5%. Nii kvartaalses kui aastases kahanemises moodustab põhiosa just teise kvartali kahanemine.

Tööjõumaksud kahanesid vähesel määral ka eelmise aasta kolmandas ja neljandas kvartalis, vastavalt 1,2% ja 0,6%. Selline muutus on pigem käsitletav tööjõumaksude püsimisena samal tasemel.

Keskmine töötasu kasvas aasta jooksul kuni tänavu teise kvartalini keskmiselt 3,3% kvartalis. Käesoleva raporti valimis olevatest ettevõtetest 42% on saanud palgahüvitist – ka see avaldab mõju sektori keskmisele töötasule ja tööjõukuludele.

Ülevaade ilmus Äripäeva infopanga Laonduse Koroonaraportis.