Tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule peavad alates esmaspäevast, 22. juunist Eestisse sisenemisel jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni reisides Poolast, Rootsist, Rumeeniast, Bulgaariast ja Ühendkuningriigist saabujad.

- Veel viiest EL riigist saabujatele kehtib kahe nädalane eneseisolatsiooni nõue.
- Foto: Andras Kralla
Eneseisolatsioon ei kehti enam reisides Austriast, Hispaaniast, Hollandist, Horvaatiast, Islandilt, Itaaliast, Kreekast, Küproselt, Leedust, Liechtensteinist, Luksemburgist, Lätist, Norrast, Prantsusmaalt, Maltalt, Saksamaalt, Slovakkiast, Sloveeniast, Soomest, Šveitsist, Taanist, Tšehhist ja Ungarist, kui nendes riikides on viibitud 14 päeva vahetult enne Eestisse tulemist.
Uuest nädalast ei pea enam kaheks nädalaks eneseisolatsiooni jääma ka saabudes Belgiast, kus nakatunute suhtarv on võrreldes eelmise nädalaga oluliselt väiksem.
Valitsus kiitis 28. mail heaks Eesti piiride taasavamise alates 1. juunist Euroopa riikidest saabuvatele inimestele. Eestisse võivad tulla haigustunnusteta isikud, kes saabuvad Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Teave riikide ja nõuete kohta Euroopast saabujatele asub
välisministeeriumi lehel.
Nimekirja uuendatakse igal reedel kehtivusega sellele järgnevast esmaspäevast. Eestisse reisija liikumisvabaduse piirang sõltub sellest, kas riigist, kust inimene tuleb, on koroonaviirusesse nakatunute suhtarv suurem kui 15.
See tähendab, et lähteriigis peaks nakatunuid olema 15 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Inimesed, kes saabuvad Eestisse kõrgema nakatunute suhtarvuga riigist peavad Eestisse jõudes jääma eneseisolatsiooni.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Laonduse arengut suunavad mitmed megatrendid, nagu tehnoloogia areng, globaliseerumine, keskkonnasäästlikkus, rahvastiku vananemine ja väärtushinnangute muutumine. Need trendid toovad kaasa vajaduse digitaliseerimise ja automatiseerimise järele, rohetehnoloogiate integreerimise ning töötajate oskuste arendamise vastavalt muutuvatele nõudmistele.