• 03.10.19, 17:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mida me saame Läti PPP-projektidest õppida?

Maanteede erasektoriga kahasse valmis ehitamise plaanimisel tuuakse meil eeskujuks Läti Kekava ümbersõitu, kust võiks lisaks eelarve tasakaalu reeglitele võtta kaasa veel ühe teadmise: sellised projektid võtavad väga kaua aega.
"Kas PPP-projektides riske on? Ma ärkan iga hommik üles ja avastan uue ohukoha," ütles Läti maanteeameti juhatuse liige Mārtiņš Lazdovskis.
  • "Kas PPP-projektides riske on? Ma ärkan iga hommik üles ja avastan uue ohukoha," ütles Läti maanteeameti juhatuse liige Mārtiņš Lazdovskis.
  • Foto: Johan-Paul Hion
Riia külje alla Riia–Vilniuse maantee algusse plaanitav Kekava teelõik torkab lähiümbrusest silma ühe eripäraga, mis selle ka Eesti valitsusele meelepäraseks näiteks on teinud: neil õnnestus avaliku ja erasektori koostöös (PPP) ehitatava teelõigu jaoks saada Eurostatilt kinnitus, et tulevase lepingu projekti põhjal jääb ehitus avaliku sektori bilansist välja ja riigieelarve tasakaalu ei mõjuta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 20.11.25, 15:43
Millist ladu finantsjuht eelarvesse tahab?
Eesti ettevõtted kaotavad igal aastal tuhandeid eurosid lihtsalt seetõttu, et nende ladudes seisab tühja õhku. Samal ajal on tehnoloogia ja targad laolahendused jõudnud sinnamaani, et iga kuupmeetri saab päriselt teenima panna. Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand ja tootemeeskonna juht Joel Joa ütlevad otse: nutikas ladu ei ole kulu, vaid kasumit kasvatav süsteem, kus tööjõudu kulub vähem, varud liiguvad kiiremini ja iga otsus põhineb andmetel, mitte kõhutundel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele