Autor: Tõnu Tramm • 27. august 2019

Eestist pärit transpordiettevõte, mis tegutseb lõviosas Skandinaavias, lasi oma veokitele paigaldada süsteemi, mis suudab täpselt välja rehkendada, kui palju auto kütust võtab, kui palju tangitakse jne. Et saada ülevaade tegelikest kuludes ja sellest, milline juht suudab sõita säästlikumalt ja keda peaks veel pisut koolitama. Suur oli aga ettevõtte juhi üllatus, kui hilisemaid raporteid analüüsima asudes avastas ta, et tanklate väljastatud kogused ei erine arvetest mitte 0,5%, nagu lubatud, vaid isegi kuni 10%! Ja seda loomulikult tarbija kahjuks.

“Kuna ma tahan ka edaspidi Skandinaavias tegutseda, ei soovi ma mingil juhul ei enda, ega ka oma ettevõtte nime nimetada. Kuid teistele hoiatuseks ei saa ma ka vaiki olla. Esimesed anomaaliad ilmnesid tegelikult juba ammu, silmaga vaadates. Tead ju kui suur paak autol on ja kui sa suudad sinna ikka 50 l rohkem sisse tankida, on midagi väga valesti. Mõõteseadmete paigaldamine ainult kinnitas seda kõike ja ega väga palju olukord tänaseks muutunud ei ole. Kuna autosid on meil pargis üsna palju, läbisõidud on suured, siis näiteks ajaperioodil september-oktoober 2018 sain kahe kuuga pügada üle 1300 liitri. See on rahaliselt päris kopsakas summa,” tõdeb ettevõtte juht, kelle sõnul pole tegemist mingite suvaliste nurgataguste tanklate, vaid suurte tuntud tanklakettidega.

Mees koostas selle peale eraldi tabeli, kus toodud välja kütusetšeki ja auto süsteemi järgi tangitud kütusekogused. Selgus, et kõige enam annavad kütust vähem Soomes asuvad spetsiaalselt veokitele mõeldud tanklad, suur oli erinevus ka mõnedes Rootsi tanklates. Norras tuli aga ette kordi, kus tangitud kogus on tegelikkuses suuremgi, kui arvel näidatud. Kõige täpsemad on tema sõnul Eesti tanklate näitajad, kus veaprotsent jääb reeglina alla ühe. Suurim erinevus oli kahe kuu jooksul 61,27 liitrit ühe tankimiskorra ajal, suurim veaprotsent aga 10,1. Mõlemad kõnealused tanklad asuvad Soomes.

Süsteemis on raske kahelda

Loomulikult võttis ettevõtte juht selle peale ühendust mõõtesüsteemi paigaldaja SkyFMS Estoniaga, mille juht Erkki Gross tunnistas, et ta pole esimene, kes samalaadse küsimusega nende poole pöördub. “Oleme saanud ka teistelt transpordiettevõtetelt signaale, et kui Eestis, Lätis ja Leedus näitab süsteem vahel isegi rohkem tangitud kütust, kui arvel kirjas, siis üle lahe Soome minnes on pilt midagi muud. Oleme süsteeme üle taadelnud, kuid miski ei muutu – muster jääb ikka samaks,” lausus Gross, kelle sõnul erinebki nende süsteem just täpsuse poolest.

“Tegemist on kahe vardaga mõõtmissüsteemiga, mille veaprotsent on minimaalne. Pärast seda, kui tulime Eesti turule ja hakkasime neid paigaldama, hakkasid tulema ka signaalid nn anomaaliatest. Varasemad süsteemid lihtsalt ei suutnud nii täpselt neid vahesid tuvastada. Seda, et süsteem valetaks, ei usu ei Gross, ega ka tema kunded. “Raportite muster viitab ühtedele ja samadele tanklatele. See ei saa olla juhuslik.”

Taatleja ei suuda mõista

Eestis tanklate taatlemisega tegeleva ASi Metrosert kalibreerija Lembit Priks ei suutnud selliseid vahesid kuidagi mõista.

“Euroopa Liidus kehtivad kõikidele tanklatele ühesugused reeglid ehk maksimaalne veaprotsent on 0,5. Tanklaid taadeldakse regulaarselt ning tankla omanikud ise midagi seal reguleerida ei saa. Kõik on plommi all,” ütles Priks, kes parasjagu oli taatlemas Anna Kütuse tanklat Järvamaal. “Ka siin tuli välja anomaalia, kuid vastupidine: bensiini 98 üks tankur andis välja kütust rohkem, kui mõõdik näitas. Vahe oli aga alla protsendi. Kuidas on aga võimalik tekitada 10–20 korda suurem veaprotsent, on mulle täiesti arusaamatu.”

Anna Kütuse juhataja Raivo Schilf laiutas samuti käsi. “Meie tanklal pole mingit võimalust kütuse kogust endale kasulikumaks timmida. Tankur on plommi alla pandud ja neid tuleb regulaarselt taadelda. Aeg-ajalt tekib pumpades küll nihkeid, nagu ka nüüd: juba mõnda aega tagasi täheldasin, et iga kuu kaob mitusada liitrit 98 bensiini kusagile ära. Ja nagu nüüd taatlemisel selgus, oligi tankuri näidik ja tegelikkus läinud pisut nihkesse.”

Suuri veaprotsente ei ole võimalik ajada ka temperatuuri kaela. “Kütuse kogus muidugi muutub temperatuuri muutumisega, see on puhas füüsika. Eriti, kui me räägime maa-alustest mahutitest ja miinuskraadidest õues. See vahe ei ole aga kindlasti viis, ega kümme protsenti, vaid kümneid kordi väiksem,” tunnistas Alexela juhatuse liige Alan Vaht, kellel polnud taolistele anomaaliatele samuti ühtegi loogilist seletust.

Täna soovitab kõnealune ettevõtja oma juhtidele tankida Soomes ja Rootsis sõiduautodele mõeldud tanklates. “Pärast seda vahed vähenesid. Iga kord see aga ei õnnestu ja probleemsed tanklad kerkivad esile endiselt. Olen üritanud olukorda ka sealsete ettevõtjatega arutada aga tundub vägisi, et keegi ei julge seda teemat üles tõsta. Kõik justkui saavad aru, millest ma räägin, aga jutt viiakse kohe teisele teemale.”