Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vesterbacka sai viimase võimaluse tunneliehituse detaile täpsustada
„Nii riik kui ka arendaja peavad täpselt ja ühtemoodi aru saama, millistel lähtetingimustel kahe riigi vahelist strateegilise tähtsusega taristuobjekti kavandama asutakse,“ nentis riigihalduse minister Jaak Aab Finest Bay Area Development Estonia OÜ aprilli lõpus rahandusministeeriumile saadetud täiendatud taotluse kohta. „Praeguse seisuga ei ole jätkuvalt vastuseid mitmele ministeeriumite esitatud küsimusele.“
Eelmise aasta detsembris esitas arendaja Finest Bay Area Development Estonia OÜ taotluse kahe riigi vahelise raudteetunneli riigi eriplaneeringu algatamiseks. Ettevõte täiendas rahandusministeeriumi palvel oma taotlust käesoleva aasta aprilli lõpus.
Riigihalduse minister, kelle ülesanne on riigi eriplaneeringu võimaliku algatamise küsimus valitsusse viia, edastas täiendatud taotluse ministeeriumitele. Nende tagasiside näitas, et paljud küsimused on jätkuvalt vastuseta. „Praegu ei ole selge, kas kavandatakse avalikku raudteed või mitteavalikku. Samuti on ebamäärane, milline on projekti rahastus ja tasuvus,“ tõi Jaak Aab välja lahtisi küsimusi.
Minister lisas, et täpsustamist vajab ka riigi roll – milliseid tegevusi riigilt eeldatakse ning millised kohustused ja kulud projektiga riigile kaasnevad. Seda isegi juhul, kui tegemist on 100% erasektori ettevõtmisega. „Kahte riiki ühendava merealuse tunneli rajamise puhul on selge, et riik peab arvestama võimalike rahaliste kuludega. Näiteks täiendava päästevõimekuse välja arendamise või valmisolekuga strateegilise taristu toimimise rahastamiseks, kui arendaja peaks tegevuse lõpetama.“
Juhul, kui riigi eriplaneeringut on võimalik algatada, tuleb selle koostamisel arvestada ka riigi huvidega. Näiteks peab raudteetunnel olema füüsiliselt ühendatud Rail Baltica trassiga, seda nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul. Nii Soome kui ka Eesti valitsused on rõhutanud, et tegemist on riikidevahelise ühisprojektiga ning sellega seonduvad kokkulepped peavad sündima valitsuste tasandil.
Soome ja Eesti ühisprojekti FinEst Link raames 2018. aastal tehtud analüüsidest nähtus, et tunnel Tallinna ja Helsingi vahel toob linnastule ka laiemat majanduslikku kasu lisaks inimeste liikumisvõimaluste edendamisele. Vähendamaks survet ja riske riikide eelarvetele, rõhutati projektis Euroopa Liidu vahendite kaasamise tähtsust. Samuti peeti projektis oluliseks erakapitali kaasamist.
„Võimalikust tunnelist kahe linna vahel on räägitud nüüdseks aastakümneid. Kas valitsus saab teha otsuse asuda tunneli kavandamiseks riigi eriplaneeringut koostama või mitte, sõltub aga arendaja antavast lisainfost,“ selgitas minister Aab.
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Wrangö jääklass tunnistati Prangli liinile vastavaks
4
Viimased uudised
Lisatud ülevaade Hiina veokitootjatest ELi turul septembri alguse seisuga
Konverentsid
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele