Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Enim välismaalastest juhte on pärit Ukrainast
Viimase nelja aastaga on väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse legaalselt tööle saabunud autojuhtide hulk kolmekordistunud, selgub Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA)i andmetest. Enim juhte on päris Ukrainast.
„Juhitunnistuste taotlemine ja väljastamine on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud, 2016.aastal andsime välja 225 tunnistust, 2017.aastal 424 tunnistust ja 2018.aastal 666 tunnistust,“ rääkis ERAA juht Ermo Perolainen Postimehele.
Möödunud aasta lõpu seisuga oli Eestis ametlikult juhitunnistusega veoettevõtetes tööl 1046 välismaalast ning kodakondsuse järgi oli jaotus selline, et ukrainlasi oli nende seas 627, valgevenelasi 189 ja Venemaalt pärit juhte 137. Väikeste arvudega on esindatud veel Kasahstan, Usbekistan, Tadžikistan ja teised riigid.
Kusjuures, see kasv puudutab ainult neid juhte, kes tegutsevad veoettevõtetes – numbrile lisanduvad veel takso- ja sõidujagamisettevõtted.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.