Autor: Logistikauudised.ee • 31. jaanuar 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

 „Eludele on ohuks vanad autod ning üha enam satub avariisse kulunud rehvidega autosid. Soovime algatada arutelu ka rehvide kasutusea osas – on teada, et aja jooksul kaotab rehv oma algseid omadusi ning muutub jäigemaks, mistõttu hõõrdumine kehveneb. Näiteks Soomes võib müüa kuni viis aastat vanu ja Saksamaal kuni kolm aastat vanu rehve,“ märkis siseminister Katri Raik eilsel liikluskomisjoni istungil, kus oli teemaks liiklusohutuse olukord ning talvise teedehoolduse meetmed.

Kui 2017. aasta oli Eestis läbi ajaloo kõige väiksemate liiklusohvritega aasta, siis halvenes möödunud aastal liiklusolukord ning toimus 52 inimkannatanuga liiklusõnnetust rohkem. Kokku oli 2018. aastal 1464 inimkannatuga liiklusõnnetust, milles hukkus 67 ja sai vigastada 1823 inimest. Liiklusõnnetuste arv kasvas 4%, vigastuste arv 5% ja hukkunute arv 19%.

Raiki sõnul algab liiklusohutus meist endist. „Peame valima ilmastikule sobiva sõidukiiruse, vaatama jalakäijana teed ületades vasakule ja paremale ning hoolima kaasliiklejaist. Naudime ilusat talve, ent oleme ettevaatlikud. Palun kõigil arvestada, et viimase 5 aastaga on Eesti teedele lisandunud ligi 100 000 autot,“ ütles Raik.

Siseministri sõnul on iga samm ohutuse tagamisel oluline. Peagi võetakse kasutusele ka mobiilsed kiiruskaamerad ning asetame need kohtadesse, kus teede olukord või ilmastikuolud kehvemad on.

Lisaks liiklusohutuse korrale ja talihoolduse meetmetele arutas liikluskomisjon muu hulgas ka liiklusohutusprogrammi rakenduskava ning valgusfoori punase tule nõuete eirajate avastamist.

Liiklusohutusprogrammiga panustatakse liiklejate turvalise käitumise kujundamisse, raudteeristete ohutusesse, teede seisundinõuete kaasajastamisse, ohutute teede ja teeäärsete alade rajamisse ning riigiteede sõidukiiruste määramise metoodika rakendamisele. Programmi eesmärgiks on, et aastaks 2025 ei hukkuks liikluses rohkem kui 40 inimest.

„Liiklusaasta on alanud traagiliselt. Päeva jooksul võib libedus tekkida minutitega, mis toob tahes-tahtmata kaasa olukorra, kus juhtidel on keeruline hinnata teeolusid ning valida oludele vastavat sõidukiirust,“ tõdes ka liikluskomisjoni tööd juhtinud majandus- ja taristuminister Kadri Simson.

„Eelmise aasta lõpul rakendati karmimad meetmed teehooldusele, mille tarbeks pidi Maanteeamet pühendama hinnanguliselt 3 miljonit eurot. Meetmeid on järgitud, ning nüüd tuleb töötada selle kallal, et leida veel võimalusi, kuidas edaspidi oleks võimalik liiklusohutust paremini tagada,“ märkis Simson.

Maanteeameti hinnangul on tee hooldajad teinud oma tööd vastavalt nõuetele. Lumesaju korral lükatakse teed puhtaks mõne tunni jooksul ning reageerimiskiirus sõltub teeklassist.

Teehooldajad küll võivad anda endast kõik, kuid lumesahad ei saa igale poole korraga jõuda. „Panen ka liiklejatele südamele, et roolis olles tuleb keskenduda sõitmisele. Jaanuar on liiklusõnnetuste ja inimohvrite arvu poolest olnud tõeliselt sünge kuu,“ lisas Simson.