• 02.01.19, 09:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Uuest aastast võetakse kasutusele fikseeritud mõjutustrahvid

Sellest aastast jõustunud seadusmuudatused lubavad politseil paljude kergemate rikkumiste korral kasutada lühimenetlust, mis hoiab kokku politseinike aega ja vähendab ülekriminaliseeritust.
Uuest aastast võetakse kasutusele fikseeritud mõjutustrahvid
  • Foto: Kristjan Teedema/Scanpix
Lühimenetlust kasutatakse kahekümne kergema väärteo puhul, millest enamik on seotud liiklusega. Nende kahekümne rikkumise eest määratakse inimesele edaspidi mõjutustrahv, mille suurus on iga väärteo puhul konkreetselt määratud. Mõjutustrahvi suurus hakkab olema samas suurusjärgus senise keskmise trahvimääraga konkreetse rikkumise eest.
Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, siis lühimenetlus vähendab seda pea viie minutini. „Hinnanguliselt saab mõjutustrahviga lahendada umbes kolmandiku kõikidest väärtegudest. Mitu korda kiirem menetlus tähendab, et vabaneva aja arvelt saavad politseinikud teha rohkem ennetustööd,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse- ja süüteomenetluse büroo juht Toomas Loho. 
Erinevalt teistest väärteokaristustest ei järgne mõjutustrahvile kannet karistusregistrisse. „Täna on karistusregistris kanne umbes 20 protsendil Eesti inimestest ja seda on ilmselgelt liiga palju. On ebamõistlik, et karistusregistrisse jääb jälg ka väikestest rikkumistest nagu bussis piletita sõit või katkine numbrituli. Tagajärg peab olema teoga proportsionaalne,“ sõnas Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.
Selleks, et politsei saaks lühimenetlust kasutada, peab rikkuja olema nõus sellega, et ta pani väärteo toime. Lühimenetlust ei saa kasutada, kui politsei tuvastab korraga mitu rikkumist, näiteks tehnoülevaatuse puudumise ja ohtliku möödasõidu. Sellistel puhkudel järgneb menetlus samadel alustel, nagu varemgi. Lühimenetluse otsust on inimesel õigus vaidlustada 15 päeva jooksul ning siis jätkatakse juhtunu selgitamist üldmenetluses.
Lühimenetluse puhul vormistatakse üldjuhul vaid üks dokument – lühimenetluse otsus – ning inimese nõusolekul edastatakse see talle elektrooniliselt, kusjuures allkirja annab inimene sel juhul otse politseiautos olevale kuvarile. 
Väärteokoosseis             Rahatrahvi ülemmäär €,  2016 keskmine rahatrahv €, Lühimenetluse mõjutustrahv €
Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine                      400        60          80
Registreerimata sõiduki juhtimine                            400        113        80
Mitteloetava registreerimismärgiga sõiduki juhtimine   40          22          20
Tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine                        400        48          80
Punase tule eiramine                                              200        65          40
Jalakäijale tee mitteandmine                                   200        56          40
Kiiruse ületamine kuni 20 km/h                               120        67          3?60
Möödasõidunõuete rikkumine                                  400        96          80
Vastassuunavööndis sõitmine                                  400        76          80
Raudteeülesõidukohal liiklusnõuete rikkumine          400        61          80
Lahtise turvavööga sõitmine                                   200        72          40
Mootorrattaga sõitmine ilma kiivrita                        200        48          40
Parkimine keelatud kohas                                       40          24          20
Parkimine keelatud kohas teisi ohustades                200        70          40
Muu nõuete rikkumine juhi poolt                             80          32          20
Jalakäija või jalgratturi muu rikkumine                    40          17          20
Veoauto juhtimine teekasutustasu maksmata           160        –            80
Veoauto juhtimine väiksemas määras teekasutustasu makstes
                                                                          80          –              40
Suitsetamine selleks keelatud kohas                      80          30          20
Piletita sõit ühistranspordis                                   40          20          20
 
Allikas: Siseministeerium

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 22:54
Vastukaalutõstukid ‒ miks on tarvis ja mida valida?
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Logistikauudised esilehele