Sellest aastast jõustunud seadusmuudatused lubavad politseil paljude kergemate rikkumiste korral kasutada lühimenetlust, mis hoiab kokku politseinike aega ja vähendab ülekriminaliseeritust.
- Foto: Kristjan Teedema/Scanpix
Lühimenetlust kasutatakse kahekümne kergema väärteo puhul, millest enamik on seotud liiklusega. Nende kahekümne rikkumise eest määratakse inimesele edaspidi mõjutustrahv, mille suurus on iga väärteo puhul konkreetselt määratud. Mõjutustrahvi suurus hakkab olema samas suurusjärgus senise keskmise trahvimääraga konkreetse rikkumise eest.
Kui täna võtab keskmine väärteomenetlus aega ligi 20 minutit, siis lühimenetlus vähendab seda pea viie minutini. „Hinnanguliselt saab mõjutustrahviga lahendada umbes kolmandiku kõikidest väärtegudest. Mitu korda kiirem menetlus tähendab, et vabaneva aja arvelt saavad politseinikud teha rohkem ennetustööd,“ ütles Politsei- ja Piirivalveameti ennetuse- ja süüteomenetluse büroo juht Toomas Loho.
Erinevalt teistest väärteokaristustest ei järgne mõjutustrahvile kannet karistusregistrisse. „Täna on karistusregistris kanne umbes 20 protsendil Eesti inimestest ja seda on ilmselgelt liiga palju. On ebamõistlik, et karistusregistrisse jääb jälg ka väikestest rikkumistest nagu bussis piletita sõit või katkine numbrituli. Tagajärg peab olema teoga proportsionaalne,“ sõnas Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar.
Selleks, et politsei saaks lühimenetlust kasutada, peab rikkuja olema nõus sellega, et ta pani väärteo toime. Lühimenetlust ei saa kasutada, kui politsei tuvastab korraga mitu rikkumist, näiteks tehnoülevaatuse puudumise ja ohtliku möödasõidu. Sellistel puhkudel järgneb menetlus samadel alustel, nagu varemgi. Lühimenetluse otsust on inimesel õigus vaidlustada 15 päeva jooksul ning siis jätkatakse juhtunu selgitamist üldmenetluses.
Lühimenetluse puhul vormistatakse üldjuhul vaid üks dokument – lühimenetluse otsus – ning inimese nõusolekul edastatakse see talle elektrooniliselt, kusjuures allkirja annab inimene sel juhul otse politseiautos olevale kuvarile.
Väärteokoosseis Rahatrahvi ülemmäär €, 2016 keskmine rahatrahv €, Lühimenetluse mõjutustrahv €
Liikluskindlustuseta sõiduki juhtimine 400 60 80
Registreerimata sõiduki juhtimine 400 113 80
Mitteloetava registreerimismärgiga sõiduki juhtimine 40 22 20
Tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine 400 48 80
Punase tule eiramine 200 65 40
Jalakäijale tee mitteandmine 200 56 40
Kiiruse ületamine kuni 20 km/h 120 67 3?60
Möödasõidunõuete rikkumine 400 96 80
Vastassuunavööndis sõitmine 400 76 80
Raudteeülesõidukohal liiklusnõuete rikkumine 400 61 80
Lahtise turvavööga sõitmine 200 72 40
Mootorrattaga sõitmine ilma kiivrita 200 48 40
Parkimine keelatud kohas 40 24 20
Parkimine keelatud kohas teisi ohustades 200 70 40
Muu nõuete rikkumine juhi poolt 80 32 20
Jalakäija või jalgratturi muu rikkumine 40 17 20
Veoauto juhtimine teekasutustasu maksmata 160 – 80
Veoauto juhtimine väiksemas määras teekasutustasu makstes
80 – 40
Suitsetamine selleks keelatud kohas 80 30 20
Piletita sõit ühistranspordis 40 20 20
Allikas: Siseministeerium
Seotud lood
Kõik ettevõtted, mis tegelevad kaupade ladustamise, transportimise või töötlemisega, teavad hästi, et tõstuki ostmine on üks väga oluline investeering. Õige tõstuki valimine võib aidata tõsta töö efektiivsust, parandada töövoogu ning suurendada tööohutust. Selles artiklis kaalume läbi, milliseid tegureid tuleks arvesse võtta, et teha teadlik otsus tõstuki soetamisel. Samuti vaatame, mida näitab trend ja mida võiks tuua tulevik.