Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti teede olukorra paranemist pole loota
Aastast aastasse kulub teedehoiule 220–315 miljonit eurot, kuid pikaajalist remondivõlga sellega siiski ei vähenda, selgub peatselt valitsuse lauale saabuvast teehoiukava korraldusest.
Uute teede ehitamise kõrval puudutab teedehoiu kava ka seniste säilitamist. Sellest, et teedevõrgu optimaalsest säilitamiseelarvest on püsivalt 10–20 protsenti puudu, on räägitud aastaid. Senise rahastuse juures on võlga suudetud hoida 840 miljoni euro tasemel ja lähiaastatel see ei muutu, kirjutab Äripäev.
Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni sõnul kajastab remondivõlgnevuse hinnang eelmise ligi 25 aastaga kuhjunud kumulatiivset remondivõlga. “On ilmselge, et ühe teehoiukava ajaraamis ei ole võimalik seda likvideerida. Riigiteede remondivõlg küll kahaneb, kuid paraku mitte päris soovitud tempos,” märkis ta.
Põhimõtteliselt tähendab see seda, et teede olukord tasandub keskmiseks, parandatakse kõige hullemad kohad ära, aga kõige paremas olukorras olevatel teedel lastakse pisut kehvemasse seisu minna.
Seda näitavad arvud. Kui 2008. aastal oli pea 37 protsendi ulatuses olukord halb või väga halb, siis eelmiseks aastaks oli see kahanenud 25 protsendile ja ületuleva aastaga ei ületa 17 protsenti. Heaks hinnatud teede osakaal suureneb küll 35 protsendini, kuid väga heas olukorras teede pikkus väheneb 25 protsendilt 20 protsendile.
Sillad kardavad uusi massipiiranguid
Siit kuni 2021. aastani jääb sildade remondiks aastas keskmiselt 5 miljonit eurot. Maanteeameti hinnangul pikemas perspektiivis sellest ei piisa. Eestis on üle tuhande silla ning uute liiklussõlmede rajamisega on nende arv üha kasvanud.
Pärast 2023. aastat tuleb sildade korrashoiuks raha märkimisväärselt suurendada, 8 miljonile aastas.
Lisaprobleem on veokite massipiirangu tõstmine 52 tonnile, nimelt tõusis 2015. aastal näiteks puiduveomasinate lubatud suurim kaal 44 tonnilt 52 tonnile. Praegu on Eestis 200 silda, kuhu selliseid sõidukeid lasta ei saa. Niisama sildu laiendama ei minda, kui just lähemas perspektiivis tee laiendust sealsamas loota ei ole, selgub kavast.
Simson ei välista ka laenuraha
Lähiaastatel jääb Eestis peamiseks uueks teearenduseks Kose–Mäo lõigu ehitamine, mille neljarajaliseks ehitamise kohta langetati otsus juba 2016. aastal. 2022. aastani kestev ehitus läheb maksma poolsada miljonit eurot.
Teistest suurematest lõikudest on teehoiukava järgi plaanis neljarajaliseks teha Pärnu–Uulu, Pärnu–Sauga ja Narva maanteel Aaspere–Haljala lõik, ühtekokku 22 kilomeetrit.
Hetkel kuum
“Teedevõrgu hooldamiseks ja säilitamiseks on riigieelarvest tänase kava kohaselt võimalik panustada kuni 163 miljonit eurot, lisanduvad veel liiklusohtlike kohtade ümberehitus ja tolmuvabade teekatete ehitamine ca 11 miljoni euro ulatuses,” märkis Simson.
“Samuti ei ole välistatud laenuvahendite kaasamine ehitustegevuseks, mille maht täpsustatakse siis juba uue koalitsiooni kokkuleppe raames,” lisas ta.
Loe pikemalt Äripäevast.
Autor: Äripaev
Seotud lood
Veel mõni aasta tagasi võis lao automatiseerimise mõte sama kiirelt lõppeda, sest Exceli tabel värvis investeeringu uhkelt punaseks. Praegu on robotid odavamad, elektritõstukid võimekamad ja akutehnoloogia teinud suure hüppe. Just seepärast tasuks vanad arvutused uuesti lahti võtta – see, mis viis aastat tagasi tundus kättesaamatu, kulukas või keeruline, võib nüüd olla täiesti mõistlik lahendus.
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele