Jaga lugu:

Erikütust ostetakse surnud inimeste nimel

Erje Mettas  Foto: Karli Saul

Maksu- ja Tolliameti Maksuauditi osakonna üksuse juht Erje Mettas tunnistas, et üha kasvavaks probleemiks on eriotstarbelise kütuse massiline väärkasutamine, mida ostetakse registrist kustutatud firmade ja isegi surnud inimeste nimel.

Mettas nentis kütuseturu aastakonverentsil, et eriotstarbelise kütuse väärkasutamise mõju pole küll nii suur, kui Lätis ja Leedus tankimistega saamata jääv raha, kuid hinnanguliselt 11 miljonit liitrit aastas läheb seda siiski tavasõidukite paaki.

„Kuna eriotstarbelise diislikütuse ostmiseks peab kütuse müüja tuvastama ostja isiku ning märkima, kas eriotstarbelist diislikütust kasutakse kutselisel kalapüügil või põllumajanduses, siis on levinud trend, et ostetakse ettevõtete nimel, mis on juba ammu oma tegevuse lõpetanud kuni selleni välja, et esinetakse inimestena, kes tegelikkuses on juba surnud,“ tõi Mettas välja nukra tegelikkuse ja lisas, et kõige enam tangitakse eriotstarbelist diislikütust otse sõiduautodesse ning kasutatakse ka hoonete kütmiseks, mis ei ole seaduse järgi lubatud.

Illegaalne kütus „pestakse“ vahelaos puhtaks

Teine suurem probleem on tema sõnul käibemaksupettused. Hoiuteenust pakkuva ettevõtte lattu veetakse kokku nii ametlikku kui mitteametlikku kütust, seal need nö segunevad ning edasi müüakse see juba läbi mitme vahendaja meie tanklakettidesse, „pestes“ sel teel illegaalne kütus legaalseks. „Üks suurem grupp, kes tekitas 800 000 eurot käibemaksu kahju jäi hiljuti vahele ja oleme teinud mitmeid seadusemuudatusi, et sedasorti tegevust veelgi rangema kontrolli saada,“ nentis Mettas.

Selle all pidas ta silmas uut vedelkütuseseaduse muutmise seadust, mis muudab kütuste käitlemist oluliselt läbipaistvamaks. Alates 1. augustist tekib kohustus registreerida kõik enam kui 10 kuupmeetrised kütusemahutid ning tuleb hakata edastama oluliselt rohkem andmeid kui siiani. „See peaks looma olukorda, kus kõik kütusetehingud toimuvad reaalajas ja aitaks vältida olukorda, et pettus avastatakse alles aastaid hiljem. Samuti muutuvad kõik saatelehed elektroonseks, mis välistab ühe sertifikaadiga topelt saadetiste edastamise.“

Piirikaubandus endiselt suurim probleem

Suurimaks probleemiks peab aga ka Erje Mettase vohavat piirikaubandust. 2017. aastal oli kütuseaktsiisi laekumine Eestis võrreldes 2016. aastaga küll 38 miljoni euroga plussis, kuid üle 60 miljoni siiski prognoositust maas. 27 miljonit eurot on jäänud laekumata just tänu piirikaubandusele ja seda on selgelt näha käibemaksu tagastamise taotlustest teistest riikidest.

„Selle alusel me näeme, et Läti osakaal on tõepoolest lausa drastiliselt suur ning tegelikkus on tõenäoliselt veelgi suurem, kuna mitte kõik ettevõtted ei taotle teistest riikidest käibemaksu tagasi,“ nentis Mettas, kelle sõnul näitab statistika, et piirikaubanduse mõju kütusesektorile on tõusvas joones.

Jaga lugu:
LOGISTIKA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad logistikauudised igal nädalal enda postkasti.

Logistikauudised.ee toetajad:

Tõnu Tramm
Tõnu TrammLogistikauudised.ee juhtTel: 52 777 80tonu@logistikauudised.ee
Hedi Meigas
Hedi MeigasSündmusedTel: 5384 5159hedi.meigas@aripaev.ee
Lilia Roos
Lilia RoosReklaami projektijuhtTel: 585 485 10lilia.roos@aripaev.ee