Raiskamine on mõõdetav miljardites
Paul jätkas, et riik on meie kõigi summa, meie ettevõtete summa ja ka tarneahelate summa. "Kui hästi või halvasti läheb riigil, see sõltub meie kõigi tarneahelatest ehk sellest, kuidas läheb meil," rääkis Paul.
"Tunnetus ütleb, et me sõidame sellisel kursil, et suudame ära raisata vähemalt ühe riigieelarve jagu raha. Näiteks 2018. aasta riigieelarve maht on 10,6 miljardit," jätkas ta.
Üks raiskamise koht on avalik sektor. "Avaliku sektori raiskamise üle oleme mõelnud nii konverentsidel kui PROLOGis ning tunnetuslik hinnang on 25% raiskamist. See on see osa riigieelarve mahust, mis ei loo maksumaksjale mingit väärtust. See on esimene 2,5 miljardit," sõnas ta.
Lisaks leidub palju raiskamist energeetikas (0,5 miljardit), toidutööstuses (0,5 miljardit), majandustegevuses (0,5 miljardit) ning kaotatud potentsiaal (7,5 miljardit).
"Meie probleem on eeliste puudumine. Eestil on meeletu asukoha potentsiaal, mis seisab sööti. Miks peaks mõni välisinvestor Eestisse tulema?" küsis ta.
Veel tõi Paul probleemina välja mugavuslõksu sattumise ja see juhtub ka ettevõtjatega. "Kui su passiivne tulu võimaldab väga head äraelamist, siis jäävad ka väga head ajud puhkama. Miks ajud puhkavad? Sest kõrged tööjõumaksud ei soosi teadus- ja arendustegevust, sest see ei tooda kasumit," ütles Paul.
Täna toimub 5. Pärnu Tarneahelakonverents "Midagi on puudu".
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.