22.03.18, 15:08

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Illimar Paul: meil on puudu ajast

Meil on puudu ajast, mil mõelda, kuidas luua suuremat lisandväärtust, ütles Sensei juhataja ja logistikaekspert Illimar Paul täna toimuval Pärnu Tarneahelakonverentsil "Midagi on puudu".

Logistikaekspert Illimar Paul
Foto: Urmas Kamdron

"Ma arvan, et meil on puudu ajast, tööriistadest ja andmetest," nimetas Illimar Paul ettekande sissejuhatuses kolm olulisemat puudust.

"Aga mida ma pean silmas, et meil on puudu ajast? Meil on puudu ajast, mil saame mõelda. Mõelda sellele, kuidas luua suuremat lisandväärtust ja kuidas teha asju paremini," jätkas ta.

Pauli sõnul on Eesti ettevõtetes väga palju operatiivset tööd ja tulekustutamist. "Sest meil pole aega, et mõelda, mida saaks teha teisiti," rõhutas ta. "Õnneks on meil tarneahelakonverentsil kaks päeva aega mõelda, kuulata, teha märkmeid ja hiljem jälle mõelda."

Artikkel jätkub pärast reklaami

Raiskamine on mõõdetav miljardites

Paul jätkas, et riik on meie kõigi summa, meie ettevõtete summa ja ka tarneahelate summa. "Kui hästi või halvasti läheb riigil, see sõltub meie kõigi tarneahelatest ehk sellest, kuidas läheb meil," rääkis Paul.

"Tunnetus ütleb, et me sõidame sellisel kursil, et suudame ära raisata vähemalt ühe riigieelarve jagu raha. Näiteks 2018. aasta riigieelarve maht on 10,6 miljardit," jätkas ta.

Üks raiskamise koht on avalik sektor. "Avaliku sektori raiskamise üle oleme mõelnud nii konverentsidel kui PROLOGis ning tunnetuslik hinnang on 25% raiskamist. See on see osa riigieelarve mahust, mis ei loo maksumaksjale mingit väärtust. See on esimene 2,5 miljardit," sõnas ta.

Lisaks leidub palju raiskamist energeetikas (0,5 miljardit), toidutööstuses (0,5 miljardit), majandustegevuses (0,5 miljardit) ning kaotatud potentsiaal (7,5 miljardit).

"Meie probleem on eeliste puudumine. Eestil on meeletu asukoha potentsiaal, mis seisab sööti. Miks peaks mõni välisinvestor Eestisse tulema?" küsis ta.

Veel tõi Paul probleemina välja mugavuslõksu sattumise ja see juhtub ka ettevõtjatega. "Kui su passiivne tulu võimaldab väga head äraelamist, siis jäävad ka väga head ajud puhkama. Miks ajud puhkavad? Sest kõrged tööjõumaksud ei soosi teadus- ja arendustegevust, sest see ei tooda kasumit," ütles Paul.

Täna toimub 5. Pärnu Tarneahelakonverents "Midagi on puudu".

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Sisuturundus

02.10.25, 13:57

Raben Eesti logistikateenused vastavad kohalikele vajadustele, aga Euroopa mõõtkavas

Kui Raben Eesti alustas 2004. aastal tegevust kaheliikmelise meeskonnaga, ei osanud keegi arvata, et ettevõttest kasvab kiiresti üks tugevamaid tegijaid kohalikul transpordi- ja logistikaturul. Tänaseks on meeskond oluliselt kasvanud ning lisandunud on mitmekülgne teenusteportfell, mis võimaldab pakkuda lepingulist logistikat, siseriiklikku ja rahvusvahelist transporti, jahutatud toidukaupade logistikat, mere- ja õhutransporti ning intermodaalset transporti läbi ettevõtte filiaalide erinevates riikides.