Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pärnu ettevõtjad on valmis lennujaama tegevuskulusid katma, kui muud ei jää üle
Valitsus kinnitas maikuus riigi täiendavate taristuinvesteeringute programmi kolmeks aastaks, mille järgi rahastatakse Pärnu lennujaama rekonstrueerimist 20 miljoni euro ulatuses. Investeeringu tingimuseks on, et lennujaama käivitumisel kasvavad käitamiskulud jäävad kohaliku kogukonna kanda.
„Pärnu linn on valmis panustama. Samuti saime tänasel kohtumisel selge sõnumi, et ka ettevõtjad on valmis panustama,“ rääkis Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.
Pärnus asuva Europa suurima teki- ja padjatootja AS Wendre juhatuse liige Vahur Roosaar kinnitas kohtumisel, et ettevõtjad on valmis lennujaama toimimisse panustama. „Lennujaama taaskäivitamine muudab piirkonna majanduskeskkona atraktiivsemaks ja on aluseks majanduskasvule. See avab Pärnumaale uusi võimalusi ja aitab kaasa ka välisinvesteeringute toomisele,“ rääkis Roosaar.
AS Tervis juhataja Jaan Ratniku sõnul ei kiida ettevõtjad heaks riigi käitumist, kus Eesti regioone koheldakse erinevalt. „Näiteks Tartu ja Kuressaare lennuväljade opereerimiskulud on riigi kanda. Sellise taristu käigushoidmine ongi riigi ülesanne,“ ütles Ratnik. „Samas on Pärnu ettevõtjad pandud täna sundseisu. Kui alternatiiviks on lennujaamaprojekti seiskumine, oleme valmis ettevõtjate poolt panustama lennujaama tegevuskulude katmisesse.“
Ratniku sõnul on Pärnu majutusasutustel vaja leida uusi turgusid ja jõukamaid kliente, sest üha vähem turiste on valmis Pärnusse tulema bussiga. „Meie ainus võimalus konkurentsis püsimiseks ongi tellimuslendude käivitamine. Pikaajaliselt peaksime võtma eesmärgiks ka regulaarliinid,“ lisas Ratnik.
Pärnumaal Audru ringrada haldava MTÜ A2 Racingu juht Andres Hall ütles, et lennujaama taaskäivitumisel on piirkonnale laiem mõju. „Küsimus pole ainult majutusettevõtete klientides, lennuühendus toob piirkonna näiteks rahvusvaheliste ürituste kaardile ja avab meiele praegu suletud uksi,“ märkis Hall.
Kohtumisel osalesid Pärnu linna, Pärnumaa omavalitsuste liidu, SA Pärnumaa Turism, Euroopa suurima teki- ja padjatootja AS Wendre, Pärnu Rannahotelli, Sanatoorim Tervis AS-i, Estonia Resort Hotel & Spa, Audru ringraja, Hedon SPA & Hoteli, Hedon Spa, Strand SPA & Conference Hoteli ja Aloha Surfi esindajad.
Praeguseks on Pärnu linn alustanud läbirääkimisi Tallinna Lennujaama AS-ga lennujaama rekonstrueerimise ettevalmistamiseks.
2013. aastal keelas Lennuamet lennuraja kehva tehnilise seisukorra tõttu üle kuue tonni kaaluvatel lennukitel Pärnus maandumise, mis lõpetas just käivitunud lennud Põhjamaadest. Praegu kasutatakse lennujaama 800-meetri pikkust töökorras rada lendudeks Kihnu ja Ruhnu.
Riikliku investeeringu toel on kavas rekonstrueerida Pärnu lennujaama lennurada ulatuses, mis lubaks vastu võtta suuremaid lennukeid ja tuua piirkonda jõukamaid Põhja-Euroopa turiste.
Pärnu lennujaam kuulub riigiettevõttele AS Tallinna Lennujaam.
Seotud lood
Tallinna Lennujaama lennufirmade sekka lisandub alates järgmise aasta aprillist Kesk- ja Ida-Euroopa suurim odavlennufirma Wizz Air, kes alustab kolm korda nädalas toimuvate lendudega Tallinna ja Kiievi Žuljanõi lennujaama vahel 19. aprillil.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
4
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Viimased uudised
Saksamaa äri tõmbas rahavoo miinusesse
Konverentsid
Hetkel kuum
DFDSil uus tegevjuht, omanikel on plaan vahetada välja ka nõukogu esimees
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele