LNG-kütusest on saamas laevanduse megatrend

Konverentsi avas majandus-ja taristuminister Kadri Simson, kes rõhutas LNG-kütuste kasutamise globaalsust lähitulevikus. „Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul kahekordistub järgneva 25 aasta jooksul globaalne pikavahemaaline gaasiäri, millest LNG moodustab selleks ajaks enamuse. Ennustatakse, et juba paari aasta pärast läbib Panama kanalit iga päev vähemalt üks LNG-laev. Selliseid ennustusi peavad tänased otsustajad tõsiselt võtma,“ nentis Simson.

Tallinna Sadama juhi Valdo Kalmu sõnul on LNG-kütusest saamas laevanduse megatrend, seda eelkõige efektiivsuse ning vähese keskkonnamõju tõttu. 

Läänemere sadamate jaoks on selliste ennustuste valguses oluline teha plaane ja investeeringuid juba täna, et olla valmis suure hulga LNG-laevade teenindamiseks. Läänemeri on üks suurima laevaliiklusega meresid maailmas, ainuüksi Eesti, Soome ja Rootsi pealinnade vahel reisib aastas 12 miljonit inimest. Samuti on Läänemeri oluline kaubatee, ühendades kümmet läänemereäärset riiki, lisaks kasvab ka laevade arv ning suurus. Tihe laevaliiklus toob just Läänemere puhul LNG kui keskkonnale vähem mõju avaldava kütuse olulisuse esile. Samuti toetavad LNG kasutamise kasvu laevanduses järjest karmimad keskkonnanõuded.

Alates 2015. aastast peavad Läänemerel sõitvad reisi-ja kaubalaevad kasutama keskkonnasõbralikumat kütust ning alates 2020. aastast karmistuvad laevakütuse keskkonnanõuded üle maailma. Sellises olukorras on laevafirmadel võimalus valida kolme alternatiivi vahel: kasutada madala väävlisisaldusega erikütust, paigaldada laevale puhastusseadmeid või hakata kasutama LNG-kütust. Kuna LNG on hetkel hinna poolest kallim kui teised nimetatud valikud, võib suurte LNG-terminalide rajamine hetkel, mil nõudlus alles tekkimas on, riskantne tunduda.

Ettevõttel Vopak E.O.S. on selliste riskide hajutamiseks plaan olemas. „Alustasime regionaalse LNG-terminali plaaniga juba 2012. aastal. Praeguseks oleme aru saanud, et mõistlik on arendada terminali järk-järgult, alustades väiksema terminaliga ja rajades seejärel suure terminali, mis vastab turu nõudlusele. Meil on kinnitatud LNG-terminali plaan, mis on kavandatud Muuga sadamasse. Ehitustegevusega saame lähiajal algust teha ning terminali esimene faas mahuga 4000 kuupmeetrit valmib paari aasta pärast,“ selgitas Vopak E.O.S.-i ärijuht Sten Aamer konverentsil esinedes.

LNG konverentsi esimesel päeval keskenduti LNG teemadele laiemalt ning teisel päeval on fookus laevaomanikke puudutavatel teemadel – LNG-punkerdamine, varustus ning laevade tehnoloogiline pool.

LNG konverentsi korraldab Poola ettevõte Actia Forum ning konverentsi ametlikud partnerid on Tallinna Sadam, Tallink ja Vopak E.O.S.

Rahvusvahelise Merendusorganistasiooni (IMO) ja ELi nõuete kohaselt ei tohi 2015. aastast alates laevakütuse väävli sisaldus eripiirkonnas SECA (sulphur emission control area), mille alla kuuluvad Läänemeri ja  Põhjameri, ületada 0,10%. Eelnimetatud nõuet on võimalik kõige paremini täita LNG  kasutusele võtmisel laevade kütusena. Selleks omakorda on vajalik tagada laevade punkerdamine LNG-ga  LNG-terminali vahendusel. Veeldatud gaas (LNG) on üheks puhtamaks, väävli- ja tahkete osakeste vaba laevakütus.