Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ratas sai loa sõlmida Rail Balticu lepe
Valitsus andis peaminister Jüri Ratasele volituse allkirjastada Eesti Vabariigi nimel kolme Balti riigi lepe, millega kindlustatakse Rail Balticu valmimine, kirjutab Äripäev.
Peaminister Jüri Ratas
Foto: Andres Haabu
Seniste kokkulepetega võrreldes see Eestile uusi kohustusi juurde ei too, küll aga annab kindluse, et projekt ei jää venima, märgib valitsuse kommunikatsioonibüroo pressiteates.
„Rail Baltic on Eesti riigi jaoks väga oluline investeering, mis ühelt poolt toetab meie ettevõtlust, turismi ja transpordisektori arengut ning teisalt ühendab meid tugevalt Kesk-Euroopaga. Mitme aasta jooksul tehtud analüüsid ja eeluuringud annavad meile kindluse, et Eesti saab uue, kiire, energiasäästliku, keskkonnasõbraliku ja ohutu transpordiliini, mis on kasulik projekt Eestile ning kogu Euroopale,“ selgitas peaminister Ratas.
Ratas möönis, et suurprojektid tekitavad ühiskonnas alati emotsioone ja arvamusi ning paratamatult ei saa kõik inimesed ja spetsialistid jõuda ühisele arvamusele. „Samas on sõna saanud kõik osapooled ning projekti etapiviisiline areng toetub tõenduspõhistele andmetele, põhjalikele läbirääkimistele ning kontrollitud faktidele. Nüüd on Eestil, Lätil ja Leedul aeg sõlmida riikidevaheline lepe, milles paneme paika raudteeühenduse arendamise põhimõtted, marsruudi, tähtajad, tehnilised küsimused, rahastamistingimused ja omandiküsimused,“ lisas Ratas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kokkuleppele kirjutab Ratas alla järgmisel teisipäeval Tallinnas, kus ta kohtub Läti ja Leedu peaministriga. Lepe ratifitseeritakse iga riigi parlamendis ning see tagab leppe kehtivuse ka võimalike valitsusvahetuste korral.
Kodanikuühendus Avalikult Rail Balticust väidab pressiteates, et Kadri Simson saadab Rail Balticu leppe kiirkorras ratifitseerimisse. MKMi sõnul ei saadeta RB riikidevahelist lepet ratifitseerimisele enne uue tasuvusanalüüsi valmimist. Selline teemakäsitlus on ministeeriumi teatel eksitav.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.