Autor: Heija-Liis Ristikivi • 28. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Rasmussen tõdes, et Ida- ja Lääne-Euroopa vahele on tekkinud lõhe, sest majanduslik olukord on olnud keeruline ning paljud Lääne-Euroopa riigid on asunud oma siseturgude kaitsele siseriiklike regulatsioonidega. Euroopa Komisjonil ühtki lihtsat valemit ei ole, millega kõik probleemid korraga lahendada, vaid lahendusi püütakse leida kõigi osapooltega maha istudes ning läbirääkimisi pidades. „Me teame, et transpordisektoris on üsna palju probleeme, nii et me soovime väga kuulda teie ettepanekuid ja kommentaare ning võtta neid arvesse,“ ütles Rasmussen.

Euroopa Liidus kehtestatakse küll ühtseid direktiive ja regulatsioone, ent riigid kipuvad tõlgendama neid erinevalt. Lisaks siseriiklikele erinevustele on võimalik kahel riigil omavahel kokku leppida, millise pikkuse või kaaluga veokeid nad riiki lubavad. Näiteks ei sekku Euroopa Liit Soome ja Rootsi vahel sõlmitud kokkuleppesse, milliste mõõtmetega veokid nende kahe riigi vahel liiguvad.

„Meie üritame leida lahendust, et mõlemad vastanduvad pooled saaksid õnnelikuks või siis võrdselt õnnetuks,“ sõnas Rasmussen. „Jah, praegused seadused ei ole väga paindlikud. See on üks põhjus, miks me täna uusi võimalusi otsime.“

Konkreetsetest olemasolevatest lahendustest täna veel rääkida ei saa, ent erinevate võimalustega töötades peetakse Euroopa Komisjonis alati silmas ennekõike seda, et reeglistik saaks võimalikult lihtne ja selge. Eesmärk on muuta EL-siseste vedude süsteem tõhusamaks, rohelisemaks, õiglasemaks.