Autor: Heija-Liis Ristikivi • 21. november 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Alaska Airlinesi teatel kasutasid nad kütuse valmistamiseks metsaraiest langule mahajäänud prahti: puuoksi, kändusid jm. Puidujääkidest valmistatud tselluloos muundati isobutanooliks, millest siis omakorda valmistati lennukikütus, mille keemiline koostis on Alaska Airlinesi väitel täpselt sama, mis lennukipetroolil ning vastab rahvusvahelistele standarditele.

Seattle’ist Washington, D.C.-sse sõitnud kommertslennul kasutati 20% ulatuses ehk ca 4000 liitrit biokütust. Kuigi niisugune kogus ei mõjutanud praktiliselt üldse seda, kui palju lennufirma kokku kasvuhoonegaasi atmosfääri saadab, siis kui Alaska Airlines asendaks 20 protsenti kogu Seattle’i lennujaama kütusevarust puiduprahist valmistatud kütusega, vähendaks see kasvuhoonegaaside emissiooni umbes 142 000 tonni CO2 võrra. Samamoodi mõjuks umbes 30 000 sõiduauto eemaldamine maanteedelt terveks aastaks.

Projekt sai alguse 2011. aastal ja selles osalevad 32 liikmesorganisatsiooni, sh ülikoolid ja valitsusele kuuluvad laboratooriumid. Lennukütus valmistati puidumaterjalist, mis koguti kohalikule elanikkonnale ja erafirmadele kuulunud maadelt ning mis harilikult enne uue metsa istutamist ära põletatakse. Projekti käigus hinnatakse ka seni kasutult põletamisele kuulunud puidumaterjalist biokütuse valmistamise mõju majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale.