31. märts 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti valik on innovatsiooni toetada ja nii teeme juba eelmisest aastast koostööd Taxify, Uberi ja teiste sõidujagamisteenust pakkuvate ettevõtetega. Kahtlemata oleme sellel teel üsna alguses, kuid põhimõtteline suund on mitte keelata, vaid lubada, ning luua keskkond, mis on tarbijate kasu ja ettevõtlike inimeste huvides,“ sõnas majandusminister Kristen Michal.

Eelnõu kasutab sõidujagamise puhul terminit “kokkuleppevedu”, millele polnud seni veel nõudeid ette nähtud. Kokkuleppeveoks loetakse vaid sellist tasulist sõitjatevedu, mis on vastavas elektroonilises süsteemis (nt Taxify, Uber) registreeritud. See süsteem peab omakorda vastama teatud nõuetele, näiteks peab see säilitama andmeid sõitude kohta (tagades seejuures sõitjate andmete konfidentsiaalsuse), kuvama sõidu tellimisel juhi nime ja sõiduki registreerimismärgi, kõik teenusega kaasnevad tasud jms. 

Samuti peab sõidujagamise teenus olema selgelt taksoteenusest eristatav ning kokkuleppevedaja sõiduk ei tohi kanda takso tunnusmärke. Kui taksoteenuse puhul reguleerib ühistranspordiseadus eraldi kliendi õiguste kaitset, siis sõidujagamise puhul tuleb vaidluste lahendamisel lähtuda võlaõigusseadusest. 

Kuna sõidujagamisteenused mõjutavad traditsioonilist taksoveosektorit, teevad algatajad ettepaneku paralleelselt ühistranspordiseaduse muudatustega lihtsustada ka taksojuhtidele seatud nõudeid. Kõik ettepanekud vajavad veel riigikogu majanduskomisjoni juhtimisel lisaarutelu huvigruppide, ministeeriumide ekspertide ning maksuameti esindajatega.

Autor: Äripaev