Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti raudteedel veetakse vähem kaupa
Kaupade veomaht Eesti Raudtee taristul ulatus käesoleva aasta esimesel viiel kuul 7,33 miljoni tonnini, millest maikuus veeti 1,39 miljonit tonni. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on veomahud kahanenud 18%, teatas ettevõte.
Nafta ja naftasaaduste veomaht ulatus esimesel viiel kuul 3,98 miljoni tonnini ning vähenes mullusega võrreldes 23,3 protsenti. Väetisi veeti raudteel 1,46 miljonit tonni ning vedu suurenes 11,9 protsenti. Põlevkivi mahud kahanesid mullusega võrreldes 20,2 protsenti ning olid kokku 0,92 miljonit tonni. Keemiakaupu veeti kokku 0,39 miljonit tonni ning veomaht oli 17,1 protsenti väiksem aastatagusest.
Transiitveod andsid viie kuuga kokku 5,47 miljonit tonni veomahtu ning olid 19,4 protsenti väiksemad kui aasta tagasi. Kohalik vedu kahanes 9 protsenti ning oli kokku 1,24 miljonit tonni. Importvedude maht 0,5 miljonit tonni oli võrdluses eelmise aastaga samal tasemel ning eksportvedude veomaht 0,11 miljonit tonni langes 60 protsenti.
Konteinereid liikus viie kuuga raudteel 18,3 tuhat TEU-d ning veomaht kahanes ligi 43 protsenti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
EVR Cargo veomahuks oli 2015 aasta esimesel viiel kuul 5,39 miljonit tonni ning mahud kahanesid 22,1 protsenti. E.R.S. vedas viie kuuga 1,94 miljonit tonni kaupu, mis oli 3,8 protsenti vähem kui aasta tagasi.
Vagunite ja vedurite liisimist hetkel sisuliselt ei toimugi, ütles SEB Liisingu juhatuse liige ja tegevdirektor Ainar Leppänen. Põhjuseks majandussanktsioonid.
EVR Cargo kaubaveomaht oli jaanuaris 0,964 miljonit tonni, jäädes mullusele tulemusele alla 27%. Seega jätkab kaubamaht raudteel ka uuel aastal eelmisele aastale sarnast järsku kukkumist.
Kui 30 tagasi oli ettevõtte jaoks juba parajaks ülesandeks ainuüksi õige tõstuki leidmine, siis tänaseks on valikuvõimalused suurenenud. Tõusnud on teadmine, milline üks hea masin olema peab ning üha määravamaks saanud see, kui palju maksab tõstuki kasutamine kogu elutsükli jooksul. Tähtis on töökindlus ning ka see, millist infot masina poolt kogutuvad andmed meile edastada suudavad.