Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
6 ettevõtte küsitlus - kas ja kuidas tarneahelat planeerida?
Logistika juhtimises on oluline mõiste tarneahel, mis hõlmab kogu toote arengutsüklit tooraine tootjast kuni pakendi käitlemiseni.
Üldjuhul peavad Eesti ettevõtted tarneahela planeerimist üleliigseks kuluks. Pigem tegutsetakse intuitiivselt. Äripäeva küsitles mõningaid ettevõtteid, et kuidas nad näevad enda positsiooni tarneahelaturul?
Saku Õlletehase juhatuse esimehe Margus Kasteina sõnul on tarneahela mõistmine ja optimeerimine äri planeerimisel võtmetähtsusega: “Suudame tootjana tõhusalt töötada vaid juhul, kui näeme nii ennast kui kõiki oma partnereid selle väärtusahela lahutamatu osana. Seda enam, et meie klientide jaoks tulevad kõik tooted Sakult. Teisisõnu tähendab see, et meie ülesanne on tagada kogu ahela sujuv toimimine, sealhulgas asjaomaste osakondade omavaheline koostöö, et lõppfookus jääks kliendi ja tarbija teenindamisele.”
Pärnu Mööblivabrik OÜ juhi Jüri Makarovi sõnul ei ole eraldi tarneahela süsteemi läbivaatamine väiksema ettevõtte jaoks väga oluline, veelgi enam, selle eraldi planeerimine võib olla liigne kulu. “Kuniks otsest lattu tootmist ei ole, on kõik korras. Bürokraatiat ja näitajaid, millel silma peal hoida, on ju niigi palju: statistika- ja maksuamet, tööinspektsioon ja nii edasi.” Aastatega on Makarovi sõnul välja kujunenud ja paika loksunud ka konkreetsed logistilised lahendused.
Wolf Groupi emafirma OÜ Krimelte juhatuse esimehe Jaan Puusaagi sõnul ei pruugi see, kas firmad ise oma positsioonist tarneahelas endale aru annavad, olla väga oluline. “Kokkuvõttes konkureerivad kõik oma tarneahelatega, sõltumata sellest, kas nii sellest ka aru saadakse. Mida laiem on tegevusgeograafia, seda aktuaalsem tarneahelate jälgimine on,” väitis ta. Puusaagi hinnangul seab lõppude lõpuks ettevõtja kujutlusvõime piirid, kui laialt või kitsalt enda jaoks tarneahelat nähakse.
Krimelte tarneahelal on Puusaagi sõnul geograafiast lähtudes piiriks maakera ise, aga toote seisukohast algab tarneahel kliendi vajaduse mõistmisest ja tootedisainist ning lõpeb sellega, kui toode on kasutatud ja selle pakend utiliseeritud.
2007. aastal Jõgevamaal Tabivere vallas asutatud ja sest saati jõudsasti kasvanud paatide ja muude klaasplastist toodetega tegeleva OÜ Lingalaid tegevjuht Vahur Poolak ütles, et tarneahela täpne läbimõtlemine oli firma rajamisel üks esimestest sammudest.
“Me näeme praegu oma tootmistsüklis viit peamist etappi, alates toorme tarnest kuni toote lõpptarbijani jõudmiseni. Sealhulgas on eriti oluline kolmepoolne kokkulepe meie, Soome turustaja ja transpordifirma vahel,” ütles Poolak. Logistiliste ülesannete lahendamisel aitab alati laotarkvara, kuigi alguses saadi hakkama ka lihtsate Exceli tabelitega.
Kuna tarned on suured ja ulatuvad enamasti mitmesaja paadini, siis võetakse logistika planeerimine ette enamasti mitu kuud varem. Läbi vaadatakse olulisemad parameetrid, et kõik saaks õigel ajal tehtud ja jaotusvõrku mööda laiali saadetud. Poolaku sõnul on planeerimine on siin selgelt võtmesõna.
Estanc ASi tarneahela planeerija Katrin Tuuder ütles, et kui firma tootmismaht ületab kriitilise piiri, siis on tihtipeale otstarbekas palgata tarneahela korraldamiseks tööle eraldi inimene. “Meie ettevõte on mõne aastaga üsna kiiresti kasvanud ja seoses sellega oleme hakanud tähelepanu pöörama ka tarneahelale. Seda nii ettevõtte sees kui ka väljaspool, et oma protsesse efektiivistada,” ütles Tuuder.
Kogu Estanci tarneahelaprotsess on kiires arenemisfaasis. Praeguseks on endale täpselt teadvustatud protsessi keerukust, ja iga lüli vajaduste analüüsiks abivahendina kasutusele võetud Visio tarkvara. “Järgmise sammuna seisab ees analüüs, seejärel korduvate tegevuste vältimine ja võimalusel protsesside lühendamine ja lihtsustamine,” ütles firma hankejuht Kersti Ojamets.
Igas osakonnas on omad väikesed tarneahelad ning nende optimeerimisega tegeleb firma iga päev. Suure ahela optimeerimine seisab veel ees.
Hetkel kuum
7 Kohvipoisi juhataja Vallo Tonsiver möönis, et nende tegevus sujub ka põhjaliku planeerimiseta. "Meie tegevusest – kohvi, kohvimasinad ja nende hooldus – moodustab peamise osa teenindus, mistõttu ei tohi tarneahel kliendile kindlasti tunda olla," ütles ta. Tonsiver täpsustas, et nad kasutavad logistika optimeerimiseks juba aastaid laotarkvara, mis tagab tellimuste õigeaegsuse. "Kõiges, mis puudutab transporti, teeb meie jaoks suure osa olulistest töödest ära logistikafirma," kommenteeris ta.
Kindlasti oleks tema sõnul võimalik luua ka mingi “teaduslikum” süsteem, aga selleks peab vast olema saavutatud mingi kriitiline tegutsemise maht. "Praegu on meil ka ilma eraldi planeerimiseta kõik logistiliselt sujuv ja kiire. Eks me optimeerime, mida vähegi saab, et inimtööjõudu võimalikult efektiivselt ära kasutada," ütles ta.
Lugege seda lugu pikemalt Äripäevast!
Seotud lood
Logistikaseadmete ostmisel on hinnavahe lihtne välja arvutada, kuid keerulisem on hinnata, mis see seade ettevõttele päriselt maksma läheb. Kui süsteem vajab sagedast remonti, jätab töötaja ootamatul hetkel tühja akuga, ei loe esimesel katsel triipkoodi või sunnib IT-meeskonda pidevalt probleemidega tegelema, siis ei pruugi esialgu soodsana paistnud pakkumine sugugi soodsaks osutuda.
Enimloetud
1
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
5
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Viimased uudised
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Eesti kütusemüüjad nõuavad valitsuselt naabrite eeskujul maksuleevendust
Konverentsid
Hetkel kuum
Tänavuses edetabelis ligi 170 autovedajat!
Vaata, kui palju teenisid logistikasektori võtmetegijad II kvartalis maakondade lõikes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Logistikauudised esilehele