Autor: Kadri Põlendik • 8. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Ma usun, et seal on nii positiivseid kui negatiivseid mõjureid,“ spekuleeris konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum. Ta rõhutas, et kindlate järelduste tegemine vääriks eri uuringuid, kuid tema hinnangul võib positiivse poole pealt tulla sealt töökohti, võib kasvada investeeringute huvi Eesti vastu ning võib toimuda ka suurem kapitali liikumine Eesti suunal. Samuti pakkus ta, et mingil määral võib ka tarbijate liikumine olla plusspoolel, kui ostetakse rohkem siit või tarbitakse rohkem siinseid teenuseid, kui sealsed turud jäävad toppama.

Negatiivsena nägi ta Soome elektroonikatööstuse kadumist, mis küll palju lisandväärtust ei andnud.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing jäi kommentaarides samuti napiks, märkides, et raske on öelda, milline võib olla Soome mõju, kuna meie majandused on läbikasvanud. Tema hinnangul võib Soome ettevõtja tuua siia oma tootmist suuremas mahus või investeerida suuremas mahus. Teisalt võib ta tulla otsima siia odavamat hinda. Negatiivsem võib olla see, et investeeringutega muututakse hoopis ettevaatlikumaks.

„Minu jaoks on müstiline see, et kaubanduses on kindlustunne langenud, aga Soome tarbija ise läbi selle kriisi sissetulekute langust seda ei tunneta. Neil on nii pikalt ja stabiilselt fikseeritud palgakokkulepped, et midagi ei juhtu,“ rääkis Josing.

Kokkuvõtvalt leidis Kuum, et Soome olukord võib mõjuda rohkem meie kasuks kui kahjuks. „Kuigi me teame väga hästi, et rikkad naabrid on väga vajalikud, seda momenti ei tohi unustada,“ märkis ta.